25 oktoober 2007

Kaubapäev. Chinese invasion.


Saabub järjekordne kaubalaev Hiinast.
Kes otsustab, et USA elanikud polegi muud väärt, kui ühekordseks kasutamiseks mõeldud plastmassi, esimese kasutuskorra ajal lagunevaid metalliasendajast valmistatud "tööriistu" ja lapsorjade õmmeldud riideid.
Kas on lootust, et Eesti ei jõua kunagi "arenenud lääneriikidele" järele?
Ilma sellise kaubanduseta oleks palju puhtam ja muretum elu.
Võibolla on mu arusaam ilmaelust liiga pealiskaudne.
***
Yet another container carrier from China. Our export to China is mostly "big" stuff, machinery and airplanes etc. What we import from China is mostly "small" stuff, plastics that you can use only once, tools that break already when you start thinking about where to use them, clothes that when you shake them too hard, buttons will fall right off and so on. Quite frankly, most of this stuff is as useful as tits on a boar! Let's hope that Estonia never catches up to "developed Western democracies" because if and when it does, that'll be sorry sight indeed. The bad thing about it is that Chinese know very well what is going on. They use it as a weapon to bancrupt all those who'd otherwise like to make quality stuff here. And even worse thing is that our own government is letting it just happen!!!!

2 kommentaari:

Askeldaja ütles ...

See Hiina värk oli mulle täielik shokk, kui jälle siia kolisin. Kõik, kõik on Hiinas tehtud :( Ma elasin umbes 10 aastat tagasi ka Ameerikas ja siis ei olnud küll kõik asjad Hiinast. Mees oli mul täna täiesti vaimustuses, kui ühe tellitud asja kätte sai ja avastas, et see on USAs tehtud :) Kusjuures polnud mingi kõrgtehnoloogiline asi, lihtsalt selgatoetav padi lennureisiks.

Reede ütles ...

Jah, minu mees ka räägib, mis siin kõik vanasti oli. Minul sellist minevikku siin pole, kui tulin, oligi juba hiina kaup igal pool. Mu mees on 15 aastat siin elanud. Ja nüüd ta rõõmustab samuti, kui leiab mõne USA-s või Saksamaal tehtud asja. Kuigi - ta pole vist väga ammu leidnud. Ja oma vanu tööriistu hoiab, nagu silmatera :) Õnneks on mulle juhtunud osavate kätega mees, ta oskab igast asjast võtta viimast ja ise varuosi meisterdada, kui vaja :)
Kõige kurvem on see, et see on ju jube raiskamine - muudkui visata asju minema. Ja et hinnast ei olene ka miskit - kallis asi on sama "vedel" kui odavgi. Firmaomanikel, kes oma tööstuse Hiinasse kolivad, on selline "peale mind tulgu või veeuputus" suhtumine.