Maandusin täna hommikul Helsingis ja päikesetõus pealpool pilvi oli imeliselt roosa. Fotokas oli sel puhul sügavale kotti pakitud. Ega mul tegelikult ongi kehv kaamera - sellega ei saa helistada ega internetis surfata ega midagi :)Ma ei tea, kas ma kujutasin ette, et siin juba november on või mis, igatahes mõjus rohelus mulle üllatavalt. Seal taga metsas on kased ka rohelised, mitte ainult okaspuud.
Õhk on küll mõnusalt karge ja jäine. Et nagu põhjamaa.
Sellel pildil lõpetati just kütusepumpamine lennukisse, tiiva sisse pisteti voolik nagu kanüül käsivarde. Pärast autojuht koputas lennuki külje peale, piloot tegi ühe kabiiniakna lahti ja upitas saatelehe sealt enda kätte.
Vahva tool Helsingi lennujaamas.
Aga see pilt on Kennedy lennujaamast NY-s. Minu lennukisse tõstetakse sööke parajasti. Söök oli seekord eriti kehv. Miks nad suppi ja puuvilju ei anna? Vanasti minumeelest anti apelsini ja banaani ikka ka.
See ka Kennedy lennujaam.Lõpetuseks ütlen, et ma ei reisi see aasta Eesti vahet mitte suurest koduigatsusest vaid põhjused on karmilt kurvad olnud.
Ja seekord lähen ruttu tagasi, kümme päeva ainult olen.
Ja seekord lähen ruttu tagasi, kümme päeva ainult olen.
