06 oktoober 2020

Käisin metsas

Saabunud on põhjamaa inimese lemmikilmad. Päeval kuni +25 ja öösel +14, vihma ei saja, päike paistab, õhuniiskus inimesele sobiv. Seega tuleb igal võimalusel linnast välja värsket õhku hingama minna. Metro Northi (linnalähirongiliinide majandaja) Hudsoni liini lähedal on hulgem mägesid ja metsi, kus ma käinud pole.

Sõitsin laupäeval Peekskilli, mis on umbes 24 000 elanikuga linn tunniajase rongisõidu kaugusel New Yorgist. Nemad pooldavad Bidenit, sain arvukatelt murusse torgatud siltidelt teada. 

Linna ümber on suur Blue Mountain Park, jalutasin suht suvaliselt metsa all ja veidi ronisin kõrgemale ka. Aga mäe otsa ei läinud. Magasin hommikul kaua ja jõudsin kohale alles kella kaheks. Kella viie paiku on tark hakata metsast välja minema, kui ei taha pimedasse jääda ja kui pole päris kindel, kuidas metsast välja saab. Mäe otsas poleks nii vähese ajaga jõudnud ära käia.

Aga metsas oli ilus. Veits hakkab värviliseks minema ja õhk on hea värske. 

Hudsoni liini rongid sõidavad jõe äärt mööda, vaated on imelised. Vasakul Manhattani põhjatipp, paremal Bronxi lõunaserv. Keskel raudteesild, mida saab pöörata nii, et laevad saaks läbi sõita ja et rongid saaks üle sõita.



Ülemisel pildil olev mägi asub teiselpool Hudsoni jõge. Alumisel pildil olev aga Blue Mountain pargis.


Selline kena jalutamiseks sobiv metsaalune. Sekka mõned ojakesed ja suured mustad kaljutükid.


Käsi pildil on mõõtkavaks. Ei katsunud ma seda kakat. Õnneks metsloomi ei kohanud. Ma ei tea ju, kas see on karu kaka või hirve oma.


Metsas on järv, mille juures olev silt hoiatab õhukese jää eest. Teiselpool järve on silt, mis teatab, et ujumine on keelatud. Kuna vesi eriti läbi ei paistnud, siis ujuda poleks tahtnudki.







Hudsoni jõe kallastel on rohkelt kadedaks tegevate asukohtadega maju. Ma kujutan ette, millised imelised vaated seal mäe otsas asuvast majast avanevad. Sest teiselpool jõge on silmapiirini  metsadega kaetud mäed.


 

Tühilinn

 

Laupäeval käisin linnast väljas ja kuna kõigepealt jäin rongist maha (nii napikalt, et kui rongini jõudsin, siis see hakkas liikuma), siis tekkis vaba tund linna peal käimiseks. Viimati olin Times Square'il vist veebruaris. Kes seda enam mäletab. Aga laupäeva keskpäeval oli linna peamine väljak täpselt nii tühi nagu on pildil.

Nüüdseks on linnaelanike see soov täitunud, et turiste pole jalus ja saab ise ka rahulikult linnas ringi jalutada. Teisest küljest on turistide kadumine muidugi viinud ettevõtted pankrotti ja paljud pidanud töö kaotamise pärast siit ära minema. Turistide rahast see linn ju ennast siiani majandas.



Sellised lebotamise asjad on Times Square'ile tekkinud.


Broadwayl teatrid kõik kinni, vist järgmise kevade või sügiseni vähemalt. Lion Kingi ma oleks tahtnud vaatama minna. Muud muusikalid mind suurt ei huvita, aga selle kostüümide näitusel kunagi käisin ja selle etenduse tantsud meeldivad. Äkki jääbki nüüd live'is nägemata. Ma ei kujuta ette, kuidas teatrid sellest kriisist, mis edukalt jätkub, ükskord välja tulevad. 


Grand Central keset laupäeva sama hästi kui tühi. Ajal, kui kõik linnarahvas peaks siin ronge ootama, et linnast välja saada. Ja turistid peaks saabuma ja lahkuma. 

Alumise korruse söögikohad kõik kinni, peale Magnolia Bakery.






Lõpetuseks on kaks pilti 53. tänava koogipoest, mis pole veel pankrotti läinud. Õnneks maksavad seal koogid alates kuuest dollarist tükk, nii et liiga tihti ei teki ahvatlust osta. Iseenesest ülihead ekleerid on. Et siis - sööge kooki, kui teil leiba pole.