12 november 2020

Kiiev koroonat ei usu. Vol 4

 

Olin Kiievis elus esimest korda, Ukrainas ka pole varem käinud.  Linn on väga ilus mu meelest. Kesklinn on puhas, päris palju maju on jõutud renoveerida. Lisaks kordatehtud helesiniseid kuldsete kuplitega kirikuid ja kloostreid. Maidani väljakul ei paista kuskilt välja, et seal alles 6 aastat tagasi lahinguid peeti.










Parkides on SOS nupud abi kutsumiseks.

Linnast jookseb läbi lai Dnepri jõgi ning on palju kenasid parke.







Äärelinnas on suuri uusi elamurajoone, kus kõrgete kortermajade keskel on väikesed  kirikud.

Vanematel kortermajadel on iga omanik ehitanud oma rõdu kinni omaloominguliselt, nii et üldpilt on kaootiline. 




Metrood kasutada on üsna lihtne ja odav. Ühe otsa pilet maksab 8 grivnat (0.28 USD), sildid ja skeemid on arusaadavad, peatuste nimed ka inglise keeles. Metroopeatuste uste juures lastakse kõlaritest tiksuvat heli, selle järgi on sissepääsu lihtne leida, kui silte ei paista. 

Metroojaamades sees võib mõnel pool klassikalist muusikat kuulda, seda lastakse kõlaritest. Peatusi tutvustatakse nii ukraina kui inglise keeles, mõnedes rongides on ka ekraanid, millel teatakse peatusi. 

Metroo on suhteliselt puhas (ilmselt iga metroo maailmas on New Yorgi metrooga võrreldes puhas) ja asub sügaval maa all. Väidetavalt üks maailma sügavaimaid metroopeatusi asub ka Kiievis (Arsenalna). On päris sügaval jah, eskalaatoriga alla jõudmine võtab aega neli minutit. Teistes peatustes saab kahe minutiga alla.  

Rahvast oli metroos palju, distantsi ei hoitud, aga maskid olid ees. Inimesed metroos olid viisakad, pakkusid istet.

 



Sõitsime palju taksoga. Algul otsisime internetist suvalise Panda firma telefoninumbri ja tellisime neilt alati taksot, kui vaja oli. Vahel neil polnud vaba autot ja pidime uue firma otsima. Edaspidi jäime Ukloni kasutama. Meie põhidistants, mida sõitsime, oli 6 km, see ots maksis 2.23-2.48 USD (1.88-2.09 EUR). Korra helistasime Ekspress Taksosse, selle hind oli kahekordne.


Selle taksoga ei õnnestunud sõita. Oleks kindlasti julge tunne olnud.

Esimene taksojuht, keda kohtasime, oli rahvuselt süürlane. Tuli 35 aastat tagasi Kiievisse, kogu aeg on taksot sõitnud. Ei mingit google mapsi, koputas oma pea peale ja ütles, et tema navi on seal. Sõitis küll kõige otsemat teed jah. Mu mees küsis talt, et miks sa Kiievis tahad elada. Vana vastas, et siin on head inimesed. 

Üks taksojuht oli Saudi Araabiast, aasta Kiievis elanud. Tema rääkis inglise keelt ka. Ütles, et töötab 12-14 tundi päevas. Google maps tal täitsa töötas, aga see ei takistanud tal pidevalt valesti sõitmast. No suuri haake ei teinud ja hind oli nagunii enne kokku lepitud.

Rääkisime ühe kohaliku, 46-aastase mehhaanikainsenerist mehega elust Ukrainas. Kuna käimas olid linnapea valimised, siis uurisime, et kas on mingit vahet, kes linnapeaks saab. Ta ütles, et ei ole. Et noored nagunii otsivad võimalust välismaale minna ja paljud on ka läinud. Alustavad Poolast. Ja et poolakad ei suhtu neisse hästi, sest nad on nõus odavalt töötama. Noortel ei pidavat mingit perspektiivi Ukrainas olema. Aga tema ise ei taha ära minna, sest töö on ja pere ka. Küsisime talt, et mida ta arvab sõjast, mis Donetski piirkonnas käib. Ta ütles, et selle sõja lõpetamiseks puudub huvi, sest see on kellegi bisnes.



Rahvaste Sõpruse Puiestee

Kommentaare ei ole: