25 november 2008

Eksklusiivse hinnaga arstiabi

Eks see on vana teema muidugi ja nagu ei peaks enam imestama, aga pole mina veel harjunud summadega, mida kohalikud meditsiiniärisse jala ukse vahele saanud inimesed siin küsida oskavad.
Meie peretuttavate 10-aastane poeg oskas oma pea lõhki kukkuda. Isa viis ta kiirabi ukse kaudu traumapunkti. Poisile tehti mõned testid (peapõrutuse kohta näiteks) ja haav pandi seitsme klambriga kinni. Mingi osa arvest nõustus kindlustus isegi kinni maksma. Perekonna osaks jäi arvest maksta $12 300.
Peres on veel kaks väiksemat last, loodetavasti nemad lähiaastatel endale auke külge ei kuku, sest nende isa on juba kevadest saadik töötu (töötas väärtpaberibörsil) ja ema osutub Chase pangas ilmselt uuest aastast ülearuseks.

5 kommentaari:

luize ütles ...

appi.
selle kõrval on meie traumaunkti 50 krooni ikka nohu. kerge aevastus.

kuna mind ähvardab vist lähiajal pikem haigevoodi-paus, tundub see meie haigekassa süsteem ikka eriti inimsõbralik.

enetimm ütles ...

uskumatu, millised hinnad!!! jääb ainult kergendatu ohata, et siinpool piiri oleme, kus arstiabi senini siiski tasuta! muidu ei kujuta ette, mis oleks pidanud oma pereliikmete kiirabisse viimise eest maksma...

Reede ütles ...

Eks siinne arstiabi ole ka sõbralik, kui arstide poolt vaadata :) Ma arvan, neil pole midagi nii suurte summade saamise vastu.
Aga jah, absurdsed on need summad küll. Huvitav, kuidas on nii juhtunud, et siin selliste summade küsimine justkui iseenesestmõistetav on?

pirjo ütles ...

see on ikka jube karm küll. selles osas ei saa üldse aru, miks Ameerika peaks olema "unistuste maa". Kastisüsteem on ikka nii sisse juurdunud - kui oled rikas, on tõesti peaaegu kõik võimalik; kui oled vaene, siis sellest "kastist" on väga raske välja saada ja riigi poolest võid maha ka surra. Haridusega ju sama värk.
Eestist siiakolides kirusin Eesti meditsiinisüsteemi, aga nüüd enam küll halba sõna ütlema ei kipu.

Reede ütles ...

Mulle pole ka veel kohale jõudnud, et milleks USA elust unistada :) Aga muidu jah on siin päris tore elada küll, kui selle peale ei mõtle, et mis siis saab, kui mõni õnnetus või raskemat sorti haigus juhtub tabama. Siis on pankrot.
Ilmselt American Dreami mõiste mõtlesid välja praegused USA vanainimesed, kes omal ajal said automehaaniku või masinisti palgast omale New Yorki maju osta. Kahjuks ainult nende lapsed ja lapselapsed läksid äri tehes kole ahneks ja unustasid ära, et majandamine võiks muuhulgas ka jätkusuutlik olla.