Juubilarile soovime siit seitsme maa ja mere tagant pikka iga ja tarka pead!***
Nii nagu iga Eestis elav inimene tormab suve ainukesel päikesepaistelisel nädalalõpul randa, nii New Yorgis elav põhjamaalt tulnud inimene tormab talve ainukesel sooja lumega päeval lumemeest ehitama.
Nii ka mina.
Nii ka mina.
Tegin eile Eesti Vabariigi aastapäeva puhul lumemehe.
Paraku oli ta täna hommikuks kurja vihma tundidepikkusel mõjul külili heitnud, kaotades oma kauni peakatte pealkirjaga "Americas Finest Interior Paint" ja visates käest Eesti lippu peale päikeseloojangut asendama pandud männioksa.
Eesti riik ehk seisab veel püsti ja ei lase ennast väga mõjutada või mis?
***
Eesti riigi teemal sobib siinkohal hästi rääkida lugu, mis minuga neljapäeval Astoria postkontoris juhtus.
Ma nimelt tahtsin saata Eestisse kaks kirja ja neile oli vaja margid osta. Meie postkontorisse oli tekkinud uus töötaja, laia naeratusega sõbralik mees. Ta võttis mu kirjad, vaatas neist pealmist, siis vaatas mulle otsa ja küsis: "Mis see on?" Kuna ma ei olnud selliseks küsimuseks valmis (ei saanud kohe aru, et mida ta varem näinud polnud, kas ümbrikku või mida), tegin ma "mök-mök".
Noormees, nähes mu kimbatust, osutas sõnale Estonia ning ütles: "See siin. Mis see on?"
"Aa, see on riik," vastasin kergendustundega. No ma esiti kartsin, et äkki too töötaja on tiba elukogenematu ja tõesti pole enne ümbrikuga saadetavat kirja näinud.
"Hm, ahah." jäi mees mõtlema.
"Aga mis see enne oli?" ei jätnud ta mind rahule.
Oh issand, oleks ma tahtnud talle nüüd öelda. Mis mõttes, et mis see enne oli.
"See oli enne ka riik, see on kogu aeg riik olnud," vastasin siis.
Natuke aega vaikust, noormees ei hakanud ikka veel mulle markide otsimise ega kirjade kaalumisega tegelema. Teised postkontoritöötajad panevad esimese asjana kirja kaalule ja klõbistavad arvutiga ja ei küsi mu käest tavaliselt midagi (üks töötaja nimega Selima siiski on paar korda küsinud, et kas ma Estonia all mõtlesin Hispaaniat).
Neil on ju Estonia arvutis olemas, ma tean.
"See riik kuulus vahepeal Nõukogude Liitu," proovisin ma siis selgitada.
Noormehe nägu lõi särama: "Ahaa, see oli siis enne Nõukogude Liidu osariik! Nüüd ma saan aru."
"Jah, Eesti asub Venemaa ja Rootsi vahel," rääkisin talle hariduse jagamise mõttes veel.
Minuti pärast sain raha ära maksta ja jalga lasta. Tore, et kohalikud inimesed geograafia vastu huvi tunnevad :)
2 kommentaari:
Meil siin Eestis on ka juba lumememme ehitamine täiesti haruldus,ma nimelt ei ole jõudnudki sel aastal ühtegi memme teha.Vabariigi sünnipäev möödus kevadise ilmaga,veidike hakkas külm,sest kirikus oli jahe ,olen alati Eesti Vabariigi sünnipäeval kirikus käinud (vähemalt kord aastas peaks piisav olema,jõulude ajal viimastel aastatel ei ole jõundud)
Eks meil siin on ka lumekujude tegemiseks ainult loetud tunnid. Ja kui need tunnid ei juhtu vabad olema, siis jääbki tegemata. Tavaliselt sajab siin lund kolm-neli korda nn. talve jooksul iga kord pool ööpäeva ja järgmise poole ajal hakkab kiire sulamine. Kuna viimati tuli korraga päris palju lund, siis kohtades, kuhu teda kokku lükati ja kus on varjuline, on teda veidi veel alles.
Postita kommentaar