Meie õues ühe garaazi katuse all on oravate pesa.
Paar päeva tagasi õnnestus selle aasta poegi esimest korda näha ja eile-täna saime neid pildile ka.
Nad on üsna uudishimulikud - alguses, kui nende poole läksin, jooksid kõik peitu ja siis hakkasid ükshaaval välja tulema.
Eks nad on juba üsna suured ja enam pessa ei mahu, ju nad on varsti siit läinud.
Aga nende vanemad elavad siin edasi.
Alguses oli oravatel vähemalt kuus poega, garaazide vahelt leidsime ühe surnud poja ning esimest korda nägime pesast välja tulemas viit poega. Nüüd on neli alles.
Musipilt
Nad julgesid meie nähes isegi mängida.
Ja lõpuks jäi üks pojuke päris uniseks :)Pirjo küsis, et miks karvased loomad on armsad? Ikka seesama teema, et tegelikult orav on ju nagu rott, ainult natuke karvasem ja sellepärast ka armsam. Jah, miks nad on armsad?
1 kommentaar:
oh, väga vahvad väikesed tegelased!
ja vat siis, Sinu aastatagune postitus kinnitab reeglit, et "uus mõte on üldjuhul taasavastatud vana" - või kuidagi nii kostus vist see ütelus. :)
Postita kommentaar