Koroona antikehade test tehtud

New Yorgis hakati hiljuti pakkuma võimalust teha tasuta koroonaviiruse antikehade testi. Selleks tuli internetis ankeet täita ja testi tegemise aeg broneerida. Varem sai CityMedi kliinikutes neid teste lasta mingi raha eest teha ja mul oligi plaanis sinna minna, aga siis sain infot, et tehakse tasuta teste. 

Ankeedid lähevad aastatega järjest pikemaks. Need kohad just, kus küsitakse sugu ja rassi. Silmavärvide valik on ka aastatega suurenenud.

Peale testi täitmist sain emaili broneeringu kinnitusega ja QR-koodiga.

Esimese vaba aja testi tegemiseks leidsin viie päeva pärast, kohale paluti tulla vähemalt 15 minutit varem. Kuna ma viimased kaks kuud olen hoidunud metroo ja linnaliinibusside kasutamisest, siis läksin 45 minutit kiirkõndi tehes kohale. 

Teste tehakse igas linnaosas ühes kohas. Queensi koht asub Long Island Citys. Ühte tühja laohoonesse on ajutine verevõtukoht üles seatud. Kohalejõudes nägin pikka saba, mis ulatus blokisuuruse laohoone nurgani ja jätkus sealt kogu hoone pikkuses järgmise tänavanurgani. Nagu enne koroonaaega reedeõhtuti MOMA-s, kui sisse lasti tasuta. Niipalju siis vastuvõtuaja broneerimisest.

Järjekorra esimene osa. Seismiseks kulus 40 minutit. Lahe oli vaadata nende nägusid, kes tulid ümber nurga ja avastasid, et järjekord kaob silmapiiri taha.

Järjekorra teine osa, seismiseks kulus 20 minutit.

Ilm oli ilus ja järjekord väga rahulik. Maskid kõigil ees. Möödasõitjad uurisid aegajalt, et mida me seal seisame. Vastasime, et For testing. Aga selle peale keegi rohkem ei küsinud, et mis testing. Hetkel tehakse linnas massiliselt kahte sorti teste, arvatavasti koroonaviirusesse nakatunutele viiruse leidmise teste ja viiruse üle elanutele antikehade teste. 

Kui hakkasin ukseni jõudma, tulid kaks laboritöötajat temperatuuri mõõtma ja jagasid kummikindaid ning skännisid telefonist QR-koodi, mille varem olin meiliga saanud.

Hoones sees oli veel paar järjekorda. Algul tuli leida vaba laud, kus tuli uuesti täita sama ankeet, mille olin varem täitnud internetis. Nüüd tuli siis paberil seda teha. Kui ankeet täidetud, tuli seista järgmisse sappa, et pääseda verevõtmise laua taha. Testi jaoks võeti veenist verd.  

Hoones oli igasugust kola, tundub, et seal viiakse läbi õppusi ja tehakse mingeid katseid.

Eespool on üks laudadest, kus sai ankeeti täita. Tagapool on verevõtmise lauad. Üks mees kõndis peale ankeedi täitmist sihitult ringi, töötaja küsis, et mida otsid. "I lost my wife," vastas mees. "I hope, you remember her face," vastas abivalmis laboritöötaja. Leidsid kahepeale naise üles. Ega see lihtne pole, kui kõigil on silmini ühesugused maskid ees ja võibolla naise juuksevärvile pole varem tähelepanu pööranud. Ning seda ka ju kunagi ei märka, mis riided tal seljas on.

Laudade taga oli kaks töötajat, kes desinfitseerisid peale iga testi võtmist kõik pinnad üle.

Testimise laua taga küsiti ID-kaarti, võeti verd, kirjutati minu nähes topsile sünniaeg ja minu nimi. Kokku läks mul õues järjekorda seismise hetkest selle laua taha saamiseni poolteist tundi.

Koju tagasi läksin ka jala, praeguste ilmadega on väga hea jalutada.

Long Island Cityt ehitatakse järjest klaastorne täis. "Luksus"korterid vaatega raudteedele.

Aga Astorias õitsevad roosid ja laulavad linnud. See on tõeline linnaluksus.

Testi tulemuse sain paari päevast labori leheküljele sisselogides teada. Mul on COVID-19 antikehad täitsa olemas, järelikult olingi aprilli alguses selles viiruses. Nüüd ootan pikisilmi uudist, et need antikehad ka immuunsuse tagavad. Võibolla sellist uudist ei tulegi.

Kahe nädala pärast lendan Eestisse puhkama, kui lennufirma United Airlines trikke ei tee ja lende ümber ei tõsta. Seal tuleb kaks nädalat karantiinis olla. Eks siis laon Kanakülas puid, niidan heina, kolan metsas ja istun Halliste jõe ääres. Värvin lage ja panen tapeeti. Not bad, ma arvan.