17 mai 2012

Ditmars Boulevardi kiriku kellatorn

Ma käin iga päev sellest kirikust mööda, see on meil nagu peakirik (roomakatoliku). Mitte sellepärast, et ma sealt mööda käin vaid see on teistest suurem. Igasuguseid väiksemaid kirikuid on siin veel, põhiliselt kreeklaste omad. Aga paar mošeed on ka. Ja ühe kiriku peal on hieroglüüfid. Nii et igale oma. Vat selle suure torniga kiriku ümber olid pool aastat tellingud ja nüüd on siin nagu meie oma tänava Empire State Building - torn on valgustatud (enne remonti polnud) ja üleval kella juures vahelduvad värvilised valgused.
See suur puu on ka meie tänaval. Kui sügisel orkaan linnast üle käis (meie tänavas see polnud orkaan, rohkem nagu troopiline torm oli), siis puu keskelt murdus üks suur oks ära. Nüüd on tühi auk.
Need viltused jämedad jooned on tsivilisatsioon ehk elekter igasse kodusse. Tundub, et igal majal on oma juhe. Osad on võibolla mingid internetikaablid või kõnetraadid, ma ei tea.
Kellatornis mängib igal täistunnil muusika ja siis kell lööb pimm-pomm niimitu korda kui mitmes tund on parasjagu kätte jõudnud. Öösiti vist pole kellamängu, inimesed tahavad magada. Ööd on meil siin vaiksed :)

1 kommentaar:

mäemamma ütles ...

Meie elame küla keskel otse kiriku taga ja kellatornis lööb kell nii öösel kui päeval. Kui siia kolides ajas too kellavärk mind juukseid kitkuma, siis nüüd ei kuule enam üldse. Karta on, et hoopis kella seiskumine tekitaks ärevust ;-)