Wireless ussike, antennidega.
Eelmisel pühapäeval olime Central Pargis ja kuna endiselt on õues kuum, siis oli meil terve päev siesta. Natuke enne ja pärast siestat oli sport ka, parki ja tagasi sõitsime ratastega (umbes tund aega meie kodust).
Pargis sadas mu mehe käe peale viiesentimeetrine karvane elukas, kes lõi oma küüned (või mis asjad tal jalgade küljes on?) kohe kõvasti kätte. Ilus karvane päevakoer oli (kas päevakoertel on ka tõud? see meie oma on ilmselt bolonkade esivanem). Täitsa huvitav, kes temast pärast saab, kui linnud teda ära ei söö. Kas linnud üldse söövad nii pikakarvalisi asju?
Kui tõuk oli pildistatud, viisin ta kaugemale põõsaste alla ja siis hakkas meie juures söömas käima varblasepoeg. Sõi rukkileiba küll, võttis tüki ja läks kuskile kivi taha sööma. Siis tuli jälle külje alla uue tüki järgi, ei kartnud tema kedagi. Kahju, et mul siis enam karvast ussikest polnud talle pakkuda, oleks tahtnud näha, mis varblane sellest arvab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar