Kullionu

Käisime eile Randalls Islandil grillimas. Kohalik kullionu meid väga ei kartnud, tuli lausa pea kohale istuma.

New York. New York.

A meil on siin suvi. Imeline.

Täna vedelesime rannas. Õhk 26 kraadi, vesi ka vist sama palju. Täiesti sobiv põhjamaalt tulnud inimesele :)

Sild oli kalamehi kuivalt täis.

Tüdruk uurib, et mis kala on.

Valged kajakad kisavad rannal...

Rannapetanque

Baywatchi poisid tegid trenni

Ohhohhoo Ohhaioo

Käisime nädalavahetusel Toledo linnas Ohio osariigis. See on nii umbes 700 kilomeetrit New Yorgist vasakule ehk siis läände, Erie järve lähedal. Erie järv kuulub Suurde Järvistusse ja näeb välja nagu Peipsi või siis meri (st teist kallast pole näha).

Aga Toledosid on USA-s kokku 5 tükki.

USA-s muide on väga ilus loodus. Eriti ilusaks muutuvad need mäed sügisel, kui vahtrad lähevad värviliseks.

Ja teed on head siledad ning sildimajandus on viis pluss.

Kuna me pidime kahe päevaga jõudma edasi-tagasi ära käia, siis muudkui sõitsime ja sõitsime, ikka 120 kilomeetrit tunnis. Pilte tegin läbi auto akna ja mõne pealt on isegi aru saada, mis seal akna taga kõik näha oli.

Erie järve ääres käisime ka sutsti ära.

Sellel pildil pole veel järv vaid niisama ilus tiik järve ääres.

Vat selline järv.

Paadisadam järve ääres.

Seda järve oli tee ääres näha ikka pikalt.

Me olime selle vasakpoolse mahtuniversaaliga.

Lõpetuseks bensiinihinnad Shelli bensukas linnast väljas (NYC-s on umbes 5% kallim).

See teeb siis 10.47 - 11.61 EEK/ltr.

Tähelepanek

Istun praegu autos, olen siin olnud juba 7 tundi ja New Yorgini on veel umbes neli tundi. Käisime paaripäevasel tripil Toledos (Ohio osariigis). Mu mees lihtsalt saadeti komandeeringusse ja mulle leiti ka autos koht.

Kuna ma ise ei rooli, siis on mul aega väga palju mõelda ja tähelepanekuid teha :) Peale selle, et ma märkan enda ümber sadade miilide ulatuses hämmastavalt ilusat loodust (mäed ja metsad), tegin ma ka ühe olulise tähelepaneku. Nimelt mulle tundub, et turvavöö leiutas mees, kes üldse ei arvestanud sellise pisiasjaga, et naise rind erineb oluliselt mehe omast. Mina igatahes olen pidevalt hädas turvavöö sobitamisel oma rinnale. Kui ma lasen tal vabalt olla, siis minu kaubanduslikust välimusest ei jää isegi riismeid järgi. Ja esireas istuvad mul siin mehed, üks oma ja teine muidu sõber. Nii ma siis sikutan seda neetud turvavööd käega allapoole, aga nii on ju üks käsi kinni kogu aeg. Üks lõputu võimlemine,kas teate.

Naised, kuidas teie turvavööd kannate?

Kindlalt parem

Üks asi, mis on New Yorgis kindlalt parem, kui Eestis, on kraanivesi :)

Ma saan jälle peale pea pesemist oma juukseid normaalselt kammida, st kamm läheb neist ludinal läbi :) Ausõna, see on oluline.

Ainuke kultuurišokk, mis ma Eestis sain, oligi sealne kraanivesi. Pead pestes muutusid mu juuksed hoobilt takuks, millest mitte üks asi enam läbi ei suutnud minna. Paanikas olin lausa :)Ometi kasutasin ma sama šampooni ja juuksemaski, mis mulle New Yorgis on väga hästi sobinud (vedasin need igaks juhuks kaasa). Eestis ostsin lisaks isegi mingi eriti libeda palsami, aga olukord oli päris hull.

Enne USA-sse kolimist olid mu juuksed umbes 20 cm lühemad ja siis sain nendega päris hästi hakkama, aga tundub, et pikad juuksed eesti veega ei lähe mitte.

Lahkumine

Me käisime täna wake'il. Wake on surnuga hüvastijätmine. Meie kreeklasest naabrimehel suri kolmapäeval isa ära ja kuna naabrimees juba ammu teatas, et meie oleme ka ta perekond (meil on väga head suhted jah), siis kutsuti meid ka tema isa ärasaatmisele. Naabrimees on meile oma isast palju rääkinud, aga näinud polnud me seda meest kunagi, sest ta oli viis viimast aastat oma elust hooldekodus. Ta nimelt ei tundnud enam oma sugulasi ära ja aegajalt käitus veidralt, nii et teda pidi kogu aeg valvama.

Matusemaja saalis oli lahtine kirst, saal ise oli ilusasti kujundatud sugulaste ja sõprade poolt saadetud pärgadega. Pärgi oli palju, sest kadunukesel oli 10 õde-venda ja tema naisel 9 õde-venda. Ja neil kõigil veel lapsed ja lapselapsed. Ja teadupärast on ju kreeklased väga suguvõsakesksed ja ühtehoidvad.

Kui me saali sisenesime, siis tuli naabrimees kohe meie juurde ja surus kätt ja andis põsemusi ja tutvustas meile mõndasid oma sugulasi. Me siis avaldasime kaastunnet. Teisi meie tänava inimesi tuli ka kohale. Õhkkond oli päris rahulik ja vaba. Sugulased, kes polnud üksteist ammu näinud, püüdsid isikuid tuvastada ja hõiskasid rõõmsalt, kui nimi meelde tuli ning hakkasid vanu aegu meenutama. Mõni inimene käis vahepeal kirstu juures, kus sai sametkattega madalal pingil põlvitada ning surnu kätt silitades temaga hüvasti jätta. Kirstu juures oli ka pühapilt, mille juures löödi kolm korda risti ning suudeldi pilti.

Saalis oli ka kaks alust fotodega lahkunu elust.

Matmine ise toimub homme ja sinna me ei lähe.

Kuna meie naabrimees on päris jutukas ja hoiab meid oma eluga pidevalt kursis, siis saime muuhulgas teada ka seda, et ühekohaline hauaplats Astorias maksab 9000 dollarit, aga Whitestone'is saab platsi kahele 5000 dollariga.

Pildil on meie naabrite pesunöör tund aega enne isa ärasaatmisele minekut.

Nonii, tagasi jälle :)

Täna oli see päev, kui lendasin New Yorki tagasi.

Lennukid lendasid ilusasti, polnud õhuaukusid ega midagi. Piirikontrollides ka eriti ei tülitatud :)

Aga ära väsitas see värk ja pikemalt ma siin ei heieta.

Eile vaatasime muidugi poole ööni öölaulupidu ja hommikul oli kole vara äratus ja lennukis ei saanud ka eriti magada, sest minu kõrval oli poolakast ema oma kaheaastase lapsega ja kaheaastased ju ikka tahavad vaadata, mis tagapingis toimub ja äigavad möödaminnes käega ja ronivad õla peale ja otsivad tooli alt kaisukaru, kuni nende ema hoolega telekat vaatab :)

Nii et nüüd ma lähen magama.

New York ise on mõnusalt suvine.

Ja nüüd mõned kunstipärased aerofotod.

See siin on Tallinn.

Natuke Norrat

Gröönimaa, 10 km kõrguselt

Ikka Gröönimaa

Juba USA

Laskumine Long Islandi kohal - New Yorgi äärelinnad

Minu kohver oli saanud lennujaamas sildi märkusega Raske. Täitsa nõus sellise hinnanguga (kaalus täpselt 32 kilo) :)

Oli juba meelest läinud, kui tihe liiklus New Yorgis on.

Kallis mees tõi lilled ka :)

Lõpetuseks tänusõnad kõigile sõpradele ja sugulastele, kes mind terve Eesti suve toitsid ja katsid ja lõbustasid! On ikka ilusaid ja häid inimesi ilmas :)

Ektra tervitused Leilile! Ma ausõna ei teinud su pakki enne lahti, kui New Yorgis :) Aitäh vahva kingituse eest!