Meie õue oravad

Meie õues ühe garaazi katuse all on oravate pesa.

Paar päeva tagasi õnnestus selle aasta poegi esimest korda näha ja eile-täna saime neid pildile ka.

Nad on üsna uudishimulikud - alguses, kui nende poole läksin, jooksid kõik peitu ja siis hakkasid ükshaaval välja tulema.

Eks nad on juba üsna suured ja enam pessa ei mahu, ju nad on varsti siit läinud.

Aga nende vanemad elavad siin edasi.

Alguses oli oravatel vähemalt kuus poega, garaazide vahelt leidsime ühe surnud poja ning esimest korda nägime pesast välja tulemas viit poega. Nüüd on neli alles.

Musipilt

Nad julgesid meie nähes isegi mängida.

Ja lõpuks jäi üks pojuke päris uniseks :)

Pirjo küsis, et miks karvased loomad on armsad? Ikka seesama teema, et tegelikult orav on ju nagu rott, ainult natuke karvasem ja sellepärast ka armsam. Jah, miks nad on armsad?

Eile sadas paduvihma

Enamusel meist olid eile koolis jalad märjad.

See, et tuleks kummikud osta, meenub ju alles siis, kui põlvini vees oled.

Siin sajab vihma ikka tõsiselt ja sõiduteid ületades tuleb sumada tormavates mägijõgedes :)
Mi Chin pani tunni alguses oma sokid kuivama.

Kui inimestel oleks haridus...

... siis ei juhtuks seda, mis täna Tallinnas toimus. Haritud inimene ei selgita oma mõtteid käte ja jalgadega. Ega karjudes. Uuhhhhh..... Poode lõhkuma ja lõket tegema? Mida veel?

CNN-is ka uudis http://www.cnn.com/2007/WORLD/europe/04/27/soviet.statue.reut/index.html

Minge kooli, kui teil midagi muud teha pole

Kuna minu inglise keele arenemine kestis väga aeglaselt (no ei viitsi ma kodus eestlasega inglise keelt rääkida), siis tuli mul kooli minna.

Nüüd õpin kaks ja pool kuud intensiivselt, LaGuardia Community College'is.

Õppeaineteks on lugemine, kirjutamine ja kuulamine/rääkimine ning lisaks workshop pealkirjaga "Saying what you think".

Et meil õhtuti kodus igav poleks, siis antakse iga päev koju ka ülesandeid kaasa.

Lisaks peame kodus kirjutama iga nädal kaustikusse kolm kirjandit, mida õpetaja iga kahe nädala tagant hindab.

Aga mulle õudsalt meeldib seal koolis käia :)

Kool asub Queensis selle pilvelõhkujast Citicorp kontorihoone lähedal.

Vahemärkusena teatan, et Citigroup koondab USA-s 15 000 töötajat, neist 1 600 sellest majast.

Ameerika majandus praegu just ei õitse jah :(

Mina käin koolis selles majas, mille katusel on suured tähed IDCNY.

Kõik need majad siin tänava ääres on LaGuardia College'i omad, endistest tehastest ümber ehitatud.

Nii näeb mu kooli C-hoone alt vaadates välja.
Täiskasvanute keeleõppeosakond asub C-hoones.

Peahoones (M-hoone ehk siis Main-Building) on kõigi riikide lipud.

Eesti lipp ka :)

Siinkohal tervitused Katrinile ja Akile Tokiosse :)

Koolis on igasuguseid huvitavaid kuulutusi.

Muuhulgas saame teada, et koolis tegeldakse ka Karl Marxi ideede arendamisega.

See on lesbide ja gayde seinaleht.

Islami põhitõdedega tutvumist sai märtsis alustada.

Seal koolis saab võtta kunstikursusi ning õppida fotograafiat ja arvutivärki.

Saab õppida ka seda, kuidas shamaanitrummiga tervisele head teha (ei ole nali, päriselt ka on selline kahepäevane kursus olemas, oma trumm peab kaasas olema).

Kooli siseõu.

Kõige ees on Min Lõuna-Koreast.

Min esines toreda näitega oma riigist rääkides -

ta nimelt ütles, et Koreas on kõik inimesed ühte nägu :)

Luis Tshiilist jutustab meile oma lugu.

Minu workshopi õpetaja Andrea.

Esiplaanil on Immanuel Dominkaanist, flamenkokitarrist.

Paar päeva tagasi oli koolimaja ees pereplaneerimise buss.

Jagati kondoome ja sai tasuta HIV/AIDS-i teste teha.

Lisainfoks veel, et jõusaali või ujula kasutamine maksab selle kooli õpilastele 5 dollarit kuus.

Ja jõusaal on korralik, uute masinatega ja värske õhuga.

Uks

Iga päev käin sellest uksest mööda.

Huvitav, milline kodu selle ukse taga on?

Eile oli mul aastapäev - kaks aastat tagasi saabusin meerikamaale.

Jüripäeval inimesed ju ikka rändavad :)

Ja Anule palju õnne sünnipäevaks!

Koopajoonised

New York City seintel on miljoneid kunstiteoseid.

Või kui just miljoneid pole, siis tuhandeid ikka.

Joonistusi, maale, (korralikku) graffitit.

Kui kunagi kümne tuhande aasta pärast New York kivistunud mudast välja kaevatakse (vahepeal tuleb ju veeuputus ja siis jälle jääaeg), siis just nende jooniste järgi saavad tulevikuarheoloogid teada, mis elu me siin elasime.

Mingid tehasehooned.

Pesumaja sein.

Raudteesilla alune.

Müür kiirtee ääres.

Ühe restorani sein.

Apteegi sein.

Lambipoe sein.

Siia majja võib vanu jalgrattaid tuua.

Pallitagumise sein ühe kooli õuel.