Traditsiooniliselt sadas keset veebruari siin lumi maha, et ka Põhjast tulnud inimesed saaks ennast kord aastas nagu kodus tunda.
Suvel tuleb endistel vihmametsade elanikel heldinud ilme näole, kui 35-kraadine õhk koosneb tilkuvast udust ja päike paistab lagipähe.
Demokraatlik riik, igaüks peab natuke teiste inimeste lapsepõlve ka kannatama :)
Aga tänane lumi polnud nii uhke, kui eelmise aasta oma.
Pool päeva sadas jääd ja lund segamini, nagu oleks papinaelu vastu akent tulnud.
Pool päeva sadas jääd ja lund segamini, nagu oleks papinaelu vastu akent tulnud.
Pärast läks vähe helgemaks, aga selleks ajaks olid usinad inimesed hulgem neoonrohelist ja -sinist ja valget lumetõrjet maha puistanud ja lumi on täpselt selline, nagu märstikuu suladega Eestis, kui kõigil temast juba siiber on.
Ditmars boulevard Astorias. 
Ditmars Boulevardi ja 31st Streeti ristmik Astorias.
Niimoodi paistis Queensboro Plaza rongiaknast.Metroorong sõidabki siin nii kõrgel.
Pärast läheb jõe alt läbi Manhattanile, kus ta sõidab maa all, et siis Brooklynis jälle rõõmsalt kõrgustesse tõusta ja teise ning kolmanda korruse magamistoa akende tagant mööda müriseda.
Kodutud magasid rongis parajasti lõunaund, kui ma ka sõitma läksin.
Manhattanil oli sõiduteede ääres lumeplödi põlvini.Sõiduteid ajasid lahti prügiveoautod, millele olid sahad ette monteeritud.
Need lükkasidki lume ilusti tee äärde pargitud autode vastu, mispeale oli sealt tee äärest autoga väga huvitav proovida välja saada.
Lastekärudega emadel oli ka huvitav, kõigil polnud ju suuri lumerattaid.
Lumi ehmatas inimesed ära, nad kandsid vihmavarje.
Ja kaitsesid oma pead kõigi kodust leitud vahenditega.Võibolla on lumi on peale ohtlik.
Mõned nummid lumekoristusmasinad leidsin.Nad jäid küll ka ise lumme kinni, aga siis lähedalolev labidaga mees aitas jälle välja.
Tegelikult oli ikka ilusat lund ja rõõmsat meelt ka.
Central Park oli väga ilus ja puhas.
Lapsed said kelgutada.Ja mulle meeldis kogu selle plödi sees hüppeid teha :)
Miks teeb lumi meele rõõmsaks?
Päeva boonuseks mängis Times Square'i metroojaamas nii hea ansambel, et sinna oleks võinud kuulama jäädagi.Minu lemmikud - trummid ja saksofonid - koos ja korraga.
Valentinipäevapilt pagaripoest ka lõpetuseks.
10 kommentaari:
Tühja neist akendest, aga need papinaelad tulid mulle hommikul otse vastu nägu, sest nii kõva tuul oli. Siis tundsin küll suurt puudust vihmavarjust või suusaprillidest, sest silmi polnud võimalik salliga päris kinni ka katta :)
Mul vedas, et enne lõunat välja minema ei pidanud. Aga hommikul polnud vihmavarjudest ka miskit kasu olnud, sest oli ikka torm küll.
Pärast lõunat oli juba päris normaalne õues olla.
Täna siis jälle tugev tuul, aga miskit vist juurde ei saja.
Mind oleks ükskord äärepealt arreteeritud, kui ma Brighton Beachi metroojaamas pilti üritasin teha. Mis kaamera sul on? Midagi tillukest, mis ei paista silma?
Selles Time Square'i metroojaamas pildistatakse pillimehi alati. Seal on palju turiste. Neid mehi isegi filmisid paar inimest väikeste kaameratega. Kusjuures tavaliselt on seal ka politsei kohal, vaatab eemalt. Aga see see on nagu üsna ametlik esinemispaik, sest tavaliselt on pillimeestel ja ansamblitel ka suur nimeplakat selja taga seina peal.
Mul on pisikesed kaamerad jah - 5-megapiksline Olympus ja 4-megapiksline Canon. Tillukesed, mahuvad taskusse ja peopessa. Turistikaamerad ja turistipildid :)
Muidugi enamus huvitavaid pilte jääb tegemata, sest ei julge just inimesi pildistada. Aga siin on nii palju nii erilisi inimesi :)
Mu mees rääkis, et temal oli küll ükskord politsei vaadanud, mis pildid tal kaameras on, kui ta pildistas Astoria parki lihtsalt niisama. Üle Astoria pargi läheb suur Triborough sild ja pargis on politseiputka, kus alati keegi valvab seda silda.
Minu vastu veel politsei pole huvi tundnud ja inimesed pole ka vihaseks saanud :)
tatsutahimele ... http://www.flickr.com/photos/marisvaga/sets/72157594485912048/
ehk ka suure fotokaga saab, kui julged, ja ei arreteeritud :)
oi, millise huvitava blogikoha ma oma veebiumi kaunterist välja noppisin! jajaa, vaat Ameerikamaa on minul veel avastamata. hakkan kohe lugejaks!
muideks, mu Londoni kolleeg, kellega suvel valitsuses koos prakikal olime, tuli augusti lõpul New Yorki. ÜROsse interniks, kujutad Sa ette! ma ei suutnud ära imestada. ta on tubli ja julge, ise nääpsuke asiaat. (ema malai, isa hiinlane. ise EL kodanik.)
tema kirjad Suuret Õunast olid mulle algul väga imestada: küll ei osatud seal inglise keelt (poes, pesumajas ja tänaval räägiti espanjooli), küll juhtus temaga imelugusid üüritoa otsinguil..
asi päädis aga sellega, et neljast kuust oli ta ära vaid kolm. arvas, et vahet pole, oldud juba küll. ja läks Kanadasse prantsuse keelt praktiseerima!
noh, eks ma uurin varsti lähemalt. ta lubas järgmisel nädalal Taipeisse tulla, enne Pekingisse minekut. saame kuulda, saame näha! aseminister lubas meid igatahes välja viia, mul talle juba Brüsselist sigaridki varutud ;)
niipalju endast. fotod on Sul super! pean end ka kokku võtma ja uue aparaadi ostma. äkki soovitad midagi asjalikku?
kõike paremat!
Leelo Maarja
Leelo, aitäh kiitmise eest :) Ja tee palun oma ümbrusest pilte jah :) Hiina on mu jaoks täitsa tundmatu. Siin kohalikus Hiinalinnas muidugi natuke saab aimu, mis inimesed nad on, aga see pole päris.
Mu üks sõber on kolm aastat elanud Tokios ja tal on kohanemine väga raske, sest inglise keel on seal üsna haruldane. Lisaks traditsiooniline mehevanematele allumise tava, mis tema iseloomuga kuidagi ei sobi.
New Yorgis minul pole raske, siin on kõik maailmajaod esindatud, igal oma nurk välja kujunenud ja kui endiste eurooplaste keskel elada, siis pole hullu midagi. Meie linnajaos ikka räägitakse inglise keelt. Hiinalinnas suurt mitte. Ja Brighton Beachil kõnetatakse tavaliselt esimesena vene keeles. Ja araablastel on oma neighborhoodid, kus inglise keelt väga ei osata. Espanjool on muidugi siin teine kodukeel, aga ilma saab ka edukalt hakkama. Silmaringi laiendamise mõttes oleks huvitav hispaania keelt õppida. Aga enne tuleb mul inglise keel selgemaks saada :) Praegu olen päris koba ikka.
Keeleoskusest veel - meie majaperees on siia tulnud San Marinost üle 30-ne aasta tagasi ja suhtleb ainult itaalia keeles. Vat pole talle inglise keel külge hakanud :) Aga tore heasüdamlik inimene on. Kui ta naine veel elas, siis naine teda tõlkis, nüüd ajab poeg asju, kui vaja. Meie suhtleme temaga kehakeeles ja isetehtud itaalia keeles :)
Ja meie inglise keele kursusel olid üks Itaalia päritolu ja üks Kolumbiast tulnud vanaproua, ka siin nelikümmend aastat elanud ja inglise keel peaaegu null. Suhtlesid hispaania keeles.
Mina ise ei tee pilte väga hea aparaadiga - ta on juba küllalt vana (üle kolme aasta) ja minu meelest on ta hakanud kuluma. Välk pole juskui enam nii tugev kui vanasti ja pildid ei tule nii lihtsalt enam kätte. Kaamerat soovitada ma ka ei oska, ise pean välja vahetamise plaane, aga pole veel asja uurimist kätte võtnud.
Soovitan Marise käest uurida, tema on üks tore inimene ja tema mehe üks eriala on fotograafia ja usun, et ta on õige inimene kaameratest rääkima :)
Maris esineb vahel nimega "electric eel" http://marisekirjutamised.blogspot.com/ :)
Ning head uut aastat Sulle,Leelo!
Sõna "majaperees" tähendab eelmise kommentaaris "majaperemees".
superguud, seda kaameraasja peab viidatud blogist uurima! tänud.
italianodest aga.. no mina ei kohanud oma nelja aasta jooksul MITTE ÜHTKI inglise keelt rääkivat italianot ei Piemonte ega Toskaana maakonnas.
noh, tegelikult tiba liialdan, üks mees siiski oli, mu partneri kompanjon, aga ta oli lihtsalt niivõrd tagasihoidlik insener, et ei saanud minu juuresolekul isegi buon giorno või ciao suust..
ja siin on samaväärne situatsioon, kui sajast hiinlasest (või korealasest, või jaapanlasest) üks end inglise keeles väljendada suudab, olen õnnega koos.. hästi räägivad filipiinlased, keda siin on võõrtööjõuna ohtralt.
jääme kuuldele!
maailm on ikka suur ja lai..
Sinu blogisse jääb 18. veebruar 21:35, aga mul on juba 19. veebruar ja 10:35!
Postita kommentaar