28 veebruar 2007

Väike vihje valijatele

Punase ninasarviku väärtus on langenud 50%.

25 veebruar 2007

Hall pühapäev Queensis

Ei ole talv veel läbi midagi, ikka külm ja täna öösel ning homme päeval võib isegi lumesadu juhtuda.
Kuna eile veel arvas ilmateade, et täna paistab päike, siis oli meil kindel plaan ratastega sõitma minna.
Täna polnud päikest kuskil ja ilmateade pakkus hoopis teistsugust nägemust tänasest päevast, kui eile, ja mina arvasin, et rattasõit ei lähe mitte.
Sest mul pole mütsi.
Aga natuke ikka tahtsin ka sõita ja siis me läksime Queensi peale kolama.
Polnudki nii kole ja kõrvad eriti ei külmetanud.
Queensi üks osa Long Island City on üsna segaduses linnaosa.
Igasugused vanad tehased on läbisegi uute majadega ja jõe äärde Gantry pargi juurde ehitatakse päris kõrgeid maju.
Siis on ehk Manhattanilt ka tulevikus Queensi poole ilus vaadata.
Praegu on East Riveri ääres elavatel Queensi elanikel ilusad vaated Manhattanile, aga Manhattani elanikud peavad üle jõe mingeid elektrijaamu ja mahajäetud tehaseid vaatama.
Kohanimed on uhked - Queens Plaza näiteks.
Ümbrus nii uhke pole.








Rotilõks Gantry pargis.

Uute kõrgete majade elanikele avanev vaade.


Armeekaupade pood jäi tee äärde.




Kirikuid on ka muidugi igal sammul.

22 veebruar 2007

Nagu veaks oma poegi seljas

Sellised autod meil siin ringi sõidavad.
Nii pikad, et ei mahu pildile äragi.

21 veebruar 2007

Riidepood

Odavamate kaupade poodides on selline pilt tavaline.
See pole kaltsukas vaid Old Navy riidepood Long Island Citys.
Need on uued, aga allahinnatud riided.
Päris uus kaup oli korralikult riidepuudel.
Aga kõige suurem kaevamine käib ikka allahinnatud riietes ja kui asi maha kukub, siis sinna ta jääb. Sest stanged on liiga tihedalt riideid täis topitud ja keeruline on sinna midagi tagasi panna, kui on õnnestunud üks asi sealt välja rebida.
Paljud poed on kaupa nii tihedalt täis, et kui mõni suuremat sorti inimene kauba vahel trügib, siis ta selja taga asjad langevad ja pole kohalikel kombeks neid ise üles korjata.
Ma pole sellega siiani harjunud, et kaubad jalge all vedelevad. Alati tahaks hakata neid üles tõstma.

Finito

"Finiiiiito!" nentis rõõmsalt meie majaperemees, tagudes kõnniteelt lahti viimaseid jäätükke.
Talv siis selleks korraks läbi. Võibolla.
Täna oli kena sooja päikesega ilm ja lillepoodi toodud esimesed pajuurvad.
Üks karvakasvanud purjus mees küsis mu käest, et kuskohast ta leiab hellgate'i ehk siis põrguvärava.
Mitte et ta hetkel põrgu poole teel oleks olnud.
Astorias on Hell Gate'i nimeline raudteesild lihtsalt.




Õhtul kella viie ajal oli varjus sooja 42F ehk siis Celsiuse järgi 6 kraadi.

18 veebruar 2007

Raudteelaste päev

Kui me täna parki jooksma läksime, leidsime tänava äärde pandud täiesti uue ja uhke mänguasja - Lioneli firma rongimudeli Santa Fe, mis maksab paarsada dollarit.
Võtsime karbi näpu otsa, jooksime koju tagasi ja vaatasime kohe üle, kas kõik osad on olemas ja kuidas asi muidu ka paistab.
Osad on olemas ja ühtegi kriimu rongil peal pole.
Patareisid tal muidugi kaasas polnud, aga kuna meie kodus on tähtsal kohal elektriga töötavad lennuaparaadid, siis patareidepuudust meil pole.
Sobis üks lennukipatarei küll.
Rong nüüd sõidab nagu kulda :) Teeb päris õiget rongisõiduhäält ja tuli põleb ees, nagu peab.

Ees on auruvedur, mille järel on kivisöevagun ja selle järel rongimeeste vagun, milles nemad pikkadel reisidel elasid.


Igasuguseid silte oli ka kaasas.




Jooksmas käisime ka ikka ja siis pärast mängisime rongiga :)

17 veebruar 2007

New Yorgi algus

Loodusloomuuseumis on New Yorgi algusaastaid kujutatud sellisena.
See pole mitte üleni maal vaid klaaskapis on maali taustal inimeste kujud.
Vasakul hollandlased, kes on omale muidugi tuuliku ehitanud.
Hollandlastele meeldis, et siin on aasta läbi jäävaba sadam ja nii nad linna tegidki.
Nii et aastal 1614 oli koha nimi hoopis New Amsterdam.
Aga juba aastal 1664 arvasid inglased, kellele ka see jäävaba sadam kangesti meeldima hakkas, et nemad on nii kõvad mehed küll, et võivad linna hoopis New Yorgiks nimetada.
Pildil paremalt tulevad indiaanlased oma kaupa pakkuma.
Ja mere äärest saabuvad paljaste rindadega indiaaninaised.
Tundub, et vanasti võisid ka naised siin palja rinnaga ringi lasta. Suvel on ilm ju päris kuum.
Kahjuks enam ei sobi ennast nii paljaks võtta, rahvas kaebab kohe politseile, kui keegi oma rinda näitab.
Muuseumis oli ka üks tõsiste torudega fotograaf. Pildistas indiaanlaste asju.

14 veebruar 2007

Kas sellist lund me tahtsimegi

Traditsiooniliselt sadas keset veebruari siin lumi maha, et ka Põhjast tulnud inimesed saaks ennast kord aastas nagu kodus tunda.
Suvel tuleb endistel vihmametsade elanikel heldinud ilme näole, kui 35-kraadine õhk koosneb tilkuvast udust ja päike paistab lagipähe.
Demokraatlik riik, igaüks peab natuke teiste inimeste lapsepõlve ka kannatama :)
Aga tänane lumi polnud nii uhke, kui eelmise aasta oma.
Pool päeva sadas jääd ja lund segamini, nagu oleks papinaelu vastu akent tulnud.
Pärast läks vähe helgemaks, aga selleks ajaks olid usinad inimesed hulgem neoonrohelist ja -sinist ja valget lumetõrjet maha puistanud ja lumi on täpselt selline, nagu märstikuu suladega Eestis, kui kõigil temast juba siiber on.

Ditmars boulevard Astorias.
Ditmars Boulevardi ja 31st Streeti ristmik Astorias.

Niimoodi paistis Queensboro Plaza rongiaknast.
Metroorong sõidabki siin nii kõrgel.
Pärast läheb jõe alt läbi Manhattanile, kus ta sõidab maa all, et siis Brooklynis jälle rõõmsalt kõrgustesse tõusta ja teise ning kolmanda korruse magamistoa akende tagant mööda müriseda.

Kodutud magasid rongis parajasti lõunaund, kui ma ka sõitma läksin.

Manhattanil oli sõiduteede ääres lumeplödi põlvini.
Sõiduteid ajasid lahti prügiveoautod, millele olid sahad ette monteeritud.
Need lükkasidki lume ilusti tee äärde pargitud autode vastu, mispeale oli sealt tee äärest autoga väga huvitav proovida välja saada.
Lastekärudega emadel oli ka huvitav, kõigil polnud ju suuri lumerattaid.

Lumi ehmatas inimesed ära, nad kandsid vihmavarje.

Ja kaitsesid oma pead kõigi kodust leitud vahenditega.
Võibolla on lumi on peale ohtlik.



Mõned nummid lumekoristusmasinad leidsin.
Nad jäid küll ka ise lumme kinni, aga siis lähedalolev labidaga mees aitas jälle välja.

Tegelikult oli ikka ilusat lund ja rõõmsat meelt ka.

Central Park oli väga ilus ja puhas.


Lapsed said kelgutada.
Ja mulle meeldis kogu selle plödi sees hüppeid teha :)
Miks teeb lumi meele rõõmsaks?


Päeva boonuseks mängis Times Square'i metroojaamas nii hea ansambel, et sinna oleks võinud kuulama jäädagi.
Minu lemmikud - trummid ja saksofonid - koos ja korraga.

Valentinipäevapilt pagaripoest ka lõpetuseks.