Topised

Möödunud suvel uuendati Loodusloomuuseumis (American Museum of Natural History) paljusid dioraame (klaasi taha kujundatud maastikke, mis kujutavad mingit kindlat kohta maakeral ja kus on nende loomade ning lindude topised, kes seal elavad). Täna sadas vihma, seega oli paras minna üle vaatama, kas on ka head tööd tehtud. Mulle meeldivad New Yorgi muuseumid, minu meelest on nad täiuslikud. Algul piletisabasid nähes (veel paarsada tuhat inimest oli otsustanud just sellesse muuseumisse tulla või siis ka mõne nulli võrra vähem võis see arv olla, aga fuajee oli tihedalt sabades seisjaid täis) mõtlesin koju tagasi minna, aga kohe ei tahtnud vihma kätte jälle astuda ja siis seisin sabas edasi. Saba läks muidugi ruttu. Ja ega rohkem kui kahte saali (ameerika ja aafrika imetajad) vaadata ei jõudnud, see lihtsalt on nii suur muuseum.

Opossumionu (kellel on mokad rasvased).

Pruunkarud Alaskalt. Ja näritud lõhe.

Puumad Grand Canyonis.

Koiotid.

Hundid kuuvalgel põtra jahtimas.

Elusuuruses sinivaal. See pole topis vaid makett.

Hiidkalmaari ja kašeloti võitlus. Infotahvlil oli kirjas, et keegi pole sellist asja kunagi näinud ja et tegemist on kunstniku ettekujutusega.

Must ninasarvik.

Laadapäev

Täna oli meil vaja osta kolm asja ja kuna Manhattanil 3. Avenüül oli tänavalaat, siis läksime kõigepealt sinna. Ratastega muidugi, sest ilus ilm oli. Võrreldes aastaga 2006, kui ma esimest korda tänavalaata nägin, on see üritus muutunud igavamaks ja vaesemaks. Müüjaid on palju vähem, pooled neist müüvad Hiinast tulnud sodi. Varem oli kunstnikke rohkem, aga võibolla on osalustasu tõusnud ja pole mõtet igal nädalavahetusel omale platsi rentida (need laadad on igal nädalavahetusel ise kohas Manhattanil oktoobri lõpuni välja). Seega me ei saanud neid kolme vajalikku asja, aga sellest pole midagi. Ostame mõni teine kord. Kuna Manhattanil oli peale meie veel mõni miljon inimest, siis oli seal natuke kitsas ja otsustasime tagasi minna mööda idakalda jõeäärt, üle Manhattani silla Brooklynisse ja sealt koju. Jalgrattureid on ka viimasel ajal kõvasti juurde tulnud, nii et parem on sõita jõe ääres ja võibolla veel parem on Manhattanil üldse mitte sõita. Autojuhid ka laiavad, pargivad ennast rattaradadele. Aga Williamsburgis oli päris hea sõita. Korra küll valgus kari ortodoksi juute rattarajale ja võite kolm korda arvata, kas nad eest ära astusid, kui ma rattakella tilistasin.

Williamsburgis sattusime laadale, kus müüdi vanakraami ja kus olid ka kunstnikud. Oleksime võinud kohe sinna minna. Kuigi sealt laadalt me kindlasti neid kolme asja poleks saanud, mis vaja oleks, aga seal oli nii palju vaadata. Mulle meeldivad vanad asjad ja käsitööd, sest need on päris.

Ma ükskord tahaks selle kingamüüja veel üles leida, tal oli väga lahedaid jalanõusid.

Mannergud ja plämmergud

Midagi roosat ka.

Käsiajamiga mikser.

Ka rikkad elavad

Täna sõitsime ratastega Whitestone'i kandis ringi. Tahtsime minna Alley parki vaatama, aga kohapeal selgus, et seal ei saagi ringi käia, sest seal on tiigid ja roostik. Sõitsime siis läbi Whitestone'i linnaosa koju tagasi. See on ilus linnaosa ja seal elavad üsna rikkad inimesed.

Throgs Neck Bridge. Üle selle saab Queensist Bronxi.

Fort Totteni endine sõjaväeosa. Nüüd on seal park.

Sellised majad siis Whitestone's. Kitsa silmaringiga inimesed arvavad, et Ameerika = rikkus. Tallinna TV mehed tegid terve saatesarja pealkirjaga "Ameerika eestlased. Kuidas saada rikkaks." Vaatasin need saated ära, aga seal ei antud retsepti, kuidas saada rikkaks. Seal hoopis räägiti, et kuidas USA-s saadi rikkaks. Enam need valemid ei toimi. Needsamad filmis olnud rikkad ei ole ka enam nii rikkad. Ja siit küsimus - kas üldse on võimalik majandust õppida? Kui õppida seda, mis majanduses kõik juhtunud on, siis kas selle baasil saab luua tuleviku majandust? Või on majandus kaootiline nagu Browni liikumine?

See postkast kuulub eelmisel pildil oleva maja juurde.

Niisuguse templi leidsime kogemata. NY Hua Lian Tsu Hui tempel.

Meie lebokoht

Vahel käime Randalls Islandil vedelemas. Ratastega üle Robert Kennedy silla ja Manhattani poolsele kaldale. Seal on East Riveri ääres üks hea koht lõkke tegemiseks. Mu mees moodustab ajutise grillikoha ja ehitab kividest laua ja toolid. Iga kord tuleb muidugi uuesti ehitada.

Kui viimati seal käisime, peeti mingit kunstilaata ja inimesi veeti veetaksodega kohale.

Aga siin on ühelt kirikumüügilt ostetud 3-dollariline malemäng aastast 1945 (The E.S. Lowe Trade Mark, originaal mänguõpetus on kaasas). Kui hästi läheb, õpin malet mängima :)