On the road again

 Nädalavahetusel saime korraks linnast välja. Käisime veits põhja pool, Catskillsi kandis. On juba ilus värviline ja ilmad veel soojad.

Sattusime väikesesse Callicooni linna, mis näeb välja nagu vestern. Vanad viktoriaanlikud majad on päris nummid. Linnakeses elab umbes 3000 elanikku. Wikipedia räägib, et linna nimi tuleb sõnast kalkun, mis taani keeles on kalkoen ja choctaw-indiaanlaste keeles cholokloha. Eestikeelne kalkun sobib siis ka siia ritta, ainult et eestlased ilmselt seda linnakest ei ole asutanud ega asustanud. Kalkuneid linnas ei kohanud, küll aga on kõik ümbruskond täis hirvi (osad neist surnult tee ääres, nagu ikka).

Käisime Bethel Woodsis Woodstocki muuseumis. Armas nostalgiline muusikat täis muuseum, tekitab endaski õnne- ja vabadusetunde. Aastal 1969 said ka inimesed aru, et tarbimine on teoreetiliselt paha. Aga nad ilmselt jätkasid tarbimist. Nüüd koroona tuletas korraks jälle meelde, et asju pole väga vaja. Aga oleme ikka mures, kui meil poed tühjad on.

Naljakas on see, et esimesel korral Bethel Woodsist läbi sõites tundsime tugevat kanepilõhna. Kuskohast tuli, aru ei saanud. Aga kilomeetri jooksul hingasime seda sisse. Toodavad seal? Järgmisel päeval muuseumis käies seda lõhna polnud. 

Ümbruskond on väga ilus, muuseumi juurest mäe pealt näeb kaugele. 1969. aastal sinna kogunenud 450 000-l inimesel oli ruumi laialt. Aga miskipärast seda festivali enam kunagi ei korratud.

Minu sünniaja kohta nii ilusasti öeldud. Sündisin 1967 suvel.

Hipibuss muuseumis.

Muuseumi lähedal peeti laata ja maisipõllu sisse oli tehtud labürint. Selline tavaline ameerika laadalõbustus.

Enne linna tagasitulekut käisime lõunat söömas ja veini joomas veinitalus. Neid on ümbruskonnas palju ja populaarsematesse tuleb varakult koht broneerida. Me pärast pikemat googeldamist lõpuks võtsime esimese ettejuhtuva ja jäime rahule. Imelisi vaateid mägedele seal pole, aga sooja ilmaga mõnus tšillimise koht sellegipoolest. Vein oli hea. 

Veits hapud viinamarjad olid. Tikri maitsega.

Mesitarude juures oli üks väike loom kärje kallal maiustamas. Lahkus nii kiirelt, et ei saanud tuvastada, kes see oli. Vist oli groundhog.  

Isegi lõkke ääres sai õhtul olla.