Juunis nägin ma Eestimaad

Newarki lennujaam.

Kuna ma polnud peaaegu kaks aastat Eestis käinud, siis võtsin julguse kokku ja riskisin minna. Puhkust oli ka piisavalt saada, et jätkuks nii kohustuslikus kahenädalaseks liikumisvabaduse piiranguks (mida minu kui USAst tulija suhtes kehtestati) kui mööda Eestit ringi rändamiseks. Läksin juuni algul ja olin seal viis nädalat.

Jaanuaris ostetud Finnairi piletid ootavad siiani uusi kuupäevi, hiljemalt novembris pean ära otsustama, millal jälle lendan. Finnair nimelt tühistas kõik Ameerika lennud alates märtsist kuni augustini. Jaapanisse nad ikka lendasid aegajalt. Mis seis Finnairil praegu Ameerikaga on, ei teagi, pole uurinud.

Lufthansa ja United Airlines lendavad New Yorgi ja Euroopa vahet iga päev, kuigi paljude mu tuttavate lende tühistati ja muudeti ka üsna viimasel hetkel. Aga tühistatud lendude asemele pakuti uued kuupäevad ja lendamata ei jäänud kellelgi. Nii olin ka ise valmis peale piletite ostmist selleks, et kuupäevad võivad muutuda. Või et ühe vahepeatuse (Amsterdam) asemel tuleb läbida kahte (Amsterdam ja Frankfurt). Aga minu lennud sujusid väga hästi. Midagi ei tühistatud ega muudetud. Amsterdamis oli lendude vahe ainult kaks tundi, nii et mitte millegi üle kurta ei olnud.

Newarki lennujaam oli tühi, terminalidevahelised air trainid sõitsid tühjadena ringi nagu kummitused.  Terminali ees polnud ühtegi kollases vestis liikluse reguleerijat, sest liiklust ju ka polnud. Tavalistel aegadel käis seal möll nagu araabia turul, kus iga autojuht võitles õiguse eest seista seal veel üks minut. Nüüd sai seal pikalt hüvasti jätta ja selfisid teha. 

Check-in tuli teha automaadis, seal tuli ka kohver ära kaaluda. Mu kohver oli jälle ülekaalus, aga ma ignoreerisin seda :) Automaat algul koostööst keeldus, nii et tuli ikkagi lennujaama pealt abilist otsida. No neil seal eriti töötajaid ka kohal polnud, aga ühe mehe lõpuks leidsin, kes mõnda aega ise ka seal pusis, aga lõpuks vajalikud paberid masinast kätte saime. Kohvrile tuli kleeps ka sealt.

Siis võis juba leti taga oleva inimesega suhtlema minna. See kraadis mind kõigepealt, siis kontrollis passe (mul kaks passi) ja pileteid.

Turvakontroll oli muidu tavaline, aga ilma järjekorrata. Polnud ju inimesi.

Lennujaama poed olid kinni, paarist söögikohast sai osta iseteeninduse korras asju ja tellida kaasa kokteile ja õlut ja veini. Distantsi hoidmine polnud probleemiks, sest inimesi oli väga vähe. Siiski leidus ka üks vanainimene, kellel polnud maski ja kes köhis mõnuga.

Enne lennukile minekut pidi täitma tervisedeklaratsiooni, kus kinnitasin, et nohu-köha-palavikku ega muid ebanormaalsusi mul ei esine.

Lennukid on praegu tühjad.

Lennukis läksin oma kohale kuigi stjuuardessid lubasid kõigil istuda kuhu iganes keegi soovib. Arvan, et umbes nelikümmend reisijat tuli sellele lennule. Nii et lennuk oli ikka väga tühi. Sai istmetel pikutada ja vetsujärjekordi polnud. Jagati kõrvaklappe, tekke, maske ja desinfitseerimislappe.

United Airlinesi toit süüa väga ei kõlba, aga ma viimastel aastatel nagunii lennukitoidule väga ei looda ja võtan oma puuviljad alati kaasa.

Esiplaanil New Jersey, keskel Hudson River ja tagapool Manhattan.

Kui Euroopa kohal lennukiaknast välja vaatasin, nägin täiskuud. Päike polnud looja läinudki.

Tallinna Lennujaam ka väga tühi.

Tallinna lendasin Amsterdamist Air Balticuga. See lend oli suht täis, aga mu kõrvale ei istunud kedagi. Ja enne lendu anti kõigile mask ning desinfitseerimislapp. Tallinna lennujaamas pidin täitma paberi, kuhu tuli kirjutada telefoninumber (sel hetkel oli mul ainult USA number neile pakkuda) ja aadress, kus veedan Eestis kaks nädalat, kui mulle kehtib liikumispiirang. Politseiametnik kirjutas sinna ka mu passinumbri.

Kuna ma olin esimesed kaks nädalat kahel aadressil, päeval maal ja öösel linnas, siis küsisin, et kumba aadressi ma kirja pean panema või saan mõlemad sinna kirjutada. Ametnik arvas, et päevasest aadressist piisab, sest kes öösel ikka kontrollib, kus ma olen.

Mind ei kontrollinud selle kahe nädala jooksul mitte keegi. Ja ega ma eriti reegleid rikkunud ka.

Tallinna lennujaam. Õnneks kaks taksot ikka oli kohal.

Eestis olemisest kirjutan oma Eesti blogis. Vol.2 Eesti reisist on siin.