Väike rattatiir Manhattani ülemises osas

Et peaks nagu olema pudrumäed ja piimajõed, aga tegelikult on prügimäed ja solgijõed. Eelmisel reedel sõitsime üle Queensboro silla Manhattanile, seal läbi Central Pargi läänekaldale ja siis mööda rattateed põhja poole. Inwoodis sõitsime idakaldale tagasi, mööda rattateed alla 125. tänavale ja siis üle Triboro silla koju. Esimesel pildil on park umbes 140 tänava kandis. Central Pargist ülevalpool teatavasti on Harlem ja latiinode rajoonid. Nendel kukub kõik käest. Soojade ilmadega on nad kogu oma suguvõsadega parkides laiali, söövad ja mängivad jalgpalli ja lasevad autodest ning dvd-mängijatest kakofoonilist müra. Lahkudes jätavad maha päris suured ökoloogilised jalajäljed. Kuna ma olen viimasel ajal sõitnud ka Bronxis rohkem kui varem, siis Manhattani põhjaosas avastasin, et see on Bronxi lõunaosale väga sarnane. Just see õhustik, inimesed ja prahi kontsentratsioon. Bronxi põhja- ja lääneosas jällegi on väga ilusaid puhtaid ja vaikseid rajoone.

Seltskonnad on siin nagu rädkarjused, kui mõnes kohas enam prügi vahele ära ei mahu, siis kolitakse oma elamine natuke edasi, puhtamale pinnale.

Puude varjus käis kõva tingel tangel.

Manhattani idakaldal on vanem rattatee, pole nii ilus sile nagu läänekaldal. Aga seal pole ka nii tihedat liiklust nagu lääne pool.

Siinpool on inimesi vist selle pärast vähem, et nad elavad kõrgel mäe otsas ja ei viitsi alla jõekaldale tulla.

Mustade neitsi Maarja ja Joosep on mustad. Jeesuke ka.

Harlem