Käisime eelmisel pühapäeval vana rongiga sõitmas.
Transpordimuuseum oli detsembrikuuks pannud metroosse V-liinile sõitma rongi, mille vagunid on pärit 1930-40-ndatest aastatest.
Kõik vahvalt vanaaegne.
Meie esiemade aegsed USA naised kandsid sellist pesu.
Vana New York City metrookaart.
Inimesed selles rongis olid rõõmsad.Ja vagunitel olid sildid, mis aastast nemad (vagunid siis, mitte inimesed) pärit on.
See vagun siin on aastast 1931.
Nüüd on see rong tagasi muuseumis.Aga ta sõitis kiiresti, ainult raputas rohkem, kui praegused rongid.
4 kommentaari:
Me käisime koolivaheajal transpordimuuseumis. Seal oli päris palju neid vahvaid vaguneid, ainult sõita nendega ei saanud. Tegelikult ikka lausa uskumatu, kuidas see metroo omal ajal valmis ehitati.
Ma olen ka selles transpordimuuseumis käinud, seal on päris vanu puust vaguneid ka. Ja selle metroo ehitamine oli tõesti uskumatu töö, eelmise sajandi alguses, kui Manhattanil kaevati tänavad üles (ja mõni maja kukkus selle tõttu kokku). Polnud neil sel ajal ju suuri veoautosid ega mobiiltelefone ega arvuteid - kuidas nad oskasid :)
Elan Stockholmi läänis ja vähemalt korra pannakse meie piirkonnas suvel samuti vana rong oma tiiru tegema. (Transpordimuuseum on meil ka, aga seal pole ma käinud, peaks minema).
Kirjeldasin seda oma blogis, aga panin vähem pilte, oleks vist vöinud ka neid rohkem panna, kuid seeklord polnud yldse tuju miskipärast, ehkki vana rong oli täitsa lahe...
Eks nende metroode tegemisel on vaeva nähtud, yhes jaamas, vist Mörby's, kui ma ei eksi, on pildid väljas, kuid vuntsidega mehed maa all kangidega kive löhuvad...nagu mingid sunnitöölised vanast filmist.
See metrooehitus üle saja aasta tagasi ongi selle poolest uskumatu, et see tehti sama hästi kui käsitööna. Kusjuures Manhattan koosneb ju graniidist.
Aga neid vanu ronge elusuuruses on huvitav vaadata küll.
Postita kommentaar