14 september 2015

Kultuursed päevad Läänerannikul. Kanadas. Järgmise päeva õhtu mägedes

LEP 2015 teise päeva õhtul oli Whistleri mäe otsas rahvapidu. Gondlijärjekorras oodates vaatasime hulle jalgrattureid, kes sõitsid gondliga üles ja tulid siis rattaga peaaegu vabalangemisega alla. Porised ja õnnelikud noored mehed ja poisid. Talvel tuleb siis suusatajate kord.




Mõned rattad läksid nii üles.

Seal kuskil all on meie hotell ka.
Igasugused rajad mägede peale pügatud.
Selles majas toimus rahvapidu.


Nii ta siit läheb, linnulennult kilomeeter allamäge.
Ümiseja (groundhog) tuli uut seltskonda üle vaatama. Et äkki pakuvad süüa.
Mina


Telk vaatidega kindlustatud.





Selle helikopteriga sain täitsa tasuta lendama minna tänu LEP 2015 korraldajatele.
Lennukaaslased ETV-st.
Aga olid head vaated sealt ülevalt. Saan aru, miks inimesed tahavad lennata (aga mitte eriti kõrgelt).


Vanad vulkaanid.
The Black Tusk.


Paari kilomeetri kõrgusel on liustikud.




Siin on näha, kuidas mineraaliderikas vesi voolab järve.
Olin ise drooni sees :)
Selle järve ümber on elektritara, et loomi eemale hoida. Vett kasutatakse kunstlume tegemiseks. Septembri algul tuli seal juba päris lumi maha, nagu ajakirjandus teatas.
Kui meie lendasime, hakati rahvale süüa jagama.
Oli hea söök. Kooki anti ka pärast.

Trill ja trall ja rahvatants.



Nii kui päike loojus, läks kole külmaks. Aga E-Stuudio noortekoor laulis rõõmsalt, kaelad paljad.
Saaremaa meeskoor vedas ühislaulmist.

Kultuursed päevad Läänerannikul. Kanadas. Järgmine päev.

Igal vabal hetkel kolasin küla vahel ringi ja tegin pilte. Õnneks et vaba aega palju polnud, sest kesse viitsib pärast neid tuhandeid pilte vaadata.


Väga tore on sellistel üritustel käia ka sellepärast, et tarkade inimeste kontsentratsioon on tavapärasest suurem. Neid kuulates saaks justkui ise ka targemaks. Teise päeva hommik algas seminariga teemal "Euroopa Liit 2018 - Eesti eesistumise ootuses. Panelistid olid Vancouveri kandist pärit mehed Alar Olljum (nõunik, EAAS) ja Mart Laanemäe (Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö küsimuste asekantsler), kes on Brüsselis töötanud ning nüüd elavad ja töötavad Eestis. Seminari moderaator oli Kalev Ruberg. Inglise keeles räägiti muidugi.
Mart Laanemäe, Alar Olljum, Kalev Ruberg.


Sellised nummid hotellid.

Õhtul läksime sinna mäe otsa, mis pilve sees on. Selleks ajaks pilv lahkus ja nägime ilusaid vaateid. Mäe otsa saab sellest klaasmajast, sinna tulevad ja sealt lähevad gondolad.

Olümpiaküla Whistler.

ETV mehed pinnivad lapsi.

Hetkel, kui mina sealt möödusin, küsis Margus Saar, et kust raha saite, et siia tulla.



Mägedest tulev vesi on seda värvi kohalike mineraalide pärast.
Karud on sealkandis tõsised tegijad. Seda on nad vist terves Kanadas.

Kunst

Portlandi Eesti Seltsi seltskond. Väga äge seltskond :) Eriti vinge nähtus on vasakpoolne mees Arved Plaks, kes on 82-aastane, elab Texase osariigis ning kuulub muuhulgas ka Toronto Meeskoori. Vaadake kaardilt, kus asub Texase linn Houston, siis vaadake, kus on Portland (Oregoni osariik) ja Toronto. Mees suudab igale poole kohale minna ja osaleda nii rahvatantsus kui koorilaulus. Teinekord mõelge järgi, kas tasub viriseda, et Tartu on Tallinnast kaugel. Vahet pole, kus eestlaste kokkusaamised toimuvad, Arved Plaks on stammkunde. Ja ta osaleb, mitte ei istu saalis. Ta teatas, et kui tal tantsida ei lasta, siis tema ei tulegi.

08 september 2015

Kultuursed päevad Läänerannikul. Kanadas. Esimene päev.

Augusti alguses oli mul võimalik minna Kanadasse, Vancouveri lähedal asuvas suusakuurortis Whistleris (British Columbia) toimunud Lääneranniku Eesti Päevadele (LEP 2015). Seekord olid kätte jõudnud 32. päevad, neid peetakse iga kahe aasta tagant.  Läksime koos kolleegiga sinna tööle (mina pildistama, tema ajakirjanikuna) ja muidugi saime puhata ka natuke. Algatuseks lendasime Cathay Pacificu lennukiga New Yorgist Vancouverisse. See oli ainuke firma, mis pakkus nonstop otselendu ja Vancouverist läks lennuk edasi Hong Kongi. See ongi Hong Kongi lennufirma ja teenindus oli kakskeelne - mingi hiina keele variant (mandariini?) ja inglise keel. Teenindus oli väga hea ja lennuk mugavam kui see, mis tavaliselt Helsingi ja New Yorgi vahel lendab. Lend algas New Yorgist kell 22 ja jõudis Vancouverisse enne kella 1 öösel (lend kestis peaaegu 6 tundi, ajavahe läänerannikuga on 3 tundi). Läksime mõneks tunniks lennujaama lähedale hostelisse (Accent Inns, üheks ööks täitsa ok koht, tasuta bussiühendus lennujaamaga on olemas), sest pidime järgmisel päeval juba kell 12 algaval esimesel seminaril olema.
Selle bussiga sõitsime Vancouverist Whistlerisse. Ostsin edasi-tagasi piletid internetist kunagi varem juba ära. Lubatud internetti bussis ei olnud ega tulnud, bussijuht laiutas ainult käsi selle peale. Aga noh, ega ei peagi kogu aeg ju võrgus olema. Bussipilet maksis 65 Kanada dollarit üks ots, peale läksime lennujaamas. Buss teeb linna peal ka paar peatust, korjab reisijaid peale. On olemas ka odavamaid busse, näiteks 35-dollariseid. Ja kuna Whistler on eelkõige suvel ratta- ja talvel suusakuurort, siis üldjuhul saab nende bussidega ka oma rattaid ja suuski vedada. Meil olid ainult kohvrid.
Sellised ilusad vihmased vaated olid terve kahetunnise reisi ajal. Kuna New Yorgis oli sel ajal +35, siis Vanvouveri kandi +10 (öösel) - +18 (päeval) mõjus värskendavalt. Ookeani, mägede- ja metsadevaheline õhk oli kahtlemata igati parem, kui New Yorgi oma. Vihma üle rõõmustasid kohalikud elanikud, sest neil polnud seal vastupidiselt tavaliselt pidevalt vihmasele ilmale sel suvel vihma üldse olnud. Isegi Kaliforniale iseloomulikud metsatulekahjud hakkasid otsaga sinnakanti jõudma (USA Washingtoni osariigis kuskil juba mets põles). Teeäärne muru oli kuivanud jah.
Pilvede tõttu jäid ookeanivaated ära, aga jube ilus oli sellegipoolest. Ei näe mägesid ju iga päev. Ei tüdinenud selle nädalaga neist ära.
Hiltoni hotellis oli infotuba (ja LEP pood). Sealt saime oma piletid ja kaelakaardi jm träni kätte. ETV oli kohal koosseisus saatejuht Margus Saar, operaator Margus Voolpriit ja üks mikrofonimees.


Kohe oli vaja karuga pilti teha (nii kiire oli sellega, et kott jäi ripakile kätte). Neid karutopiseid oli igal pool, nagu hiljem selgus. Karu polnud meie koduks olnud Hiltonis vaid kõrvalolevas Westini hotellis. Westinis toimus ka palju üritusi.
Küla on jalgrattalaenutusi, -poode ja -remondikohti täis.
Külma ilma (+18) puhul jõin enne sööma hakkamist kakaod.
Küla on lilleampleid ja -kaste kuivalt täis.
Selline kena küla kenade hotellidega. Enamus hooneid on uued, ehitatud 2010.a. Vancouveri taliolümpiamängude jaoks (osa võistlusi toimus Whistleris).
LEP 2015 pesahotell Hilton.


Sellistel üritustel ilmuvad jälle need nukud välja.
Pood


Selline vaade avanes Hiltoni 8. korruselt, kus meie tuba oli.
Konverentikeskuses toimus esimesel õhtul avapidu. Sealne kamin oli New Yorgi stuudiokorteri mõõtu.
Kohalik rahvatantusansambel oli ka esinema kutsutud. Nad palusid, et me hoiaks nende kodukoha loodust.
Ansambel Võlukeeled Tallinnast. Hästi tublid lapsed ja väga hästi mängisid.