Lumejutt

Enne jõule, eelmise nädala keskel oli meil kena lumetuisk. Kolmapäeval kell kaks päeval suleti kõik asutused, mis lahti juhtusid olema, et rahvas saaks enne koju, kui lumi põlvini on. Enamus rahvast on muidugi kogu aeg kodus - need, kellel on tööd, teevad seda kodukontoris ja need, kellel pole, on nagunii kodus, kui neil on veel raha, et selle kodu eest maksta.

Benjamini hotell Lexington Avenüül on nukralt välja surnud juba kevadest saadik. Meie presidendid on seal ööbinud, kui nad ÜROs visiitidel käisid. Viimaste visiitide ajal (peaaegu aasta tagasi) küll valiti üks teine hotell seal lähedal, aga see on lausa vineeriga kinni löödud tänaseks. 

Astoria Boulevardi metroopeatus. Kuni rong peatuses seisis, tegin siin oma elu parima video (all).

Kodutänavale jõudes oli kõik juba ilus.

Lund sadas hommikuni ja tuiskas kenad hanged kokku, aga mingit katastroofilist lumeuputust ei tekkinud. Oleme suuremaid hangi üle elanud.

Hommikul õue minnes tekkis mul vastapandamatu vajadus lund kühveldada ja lumememme teha. Pole mitu aastat juba teinud. Ja lumme kaevavad radu tavaliselt mehed. Naabrimees tõi seekord lumememmele salli ja mütsi. Porgandit kahjuks kodus polnud, aga punane küünal sobis ninaks hästi. Ja mulle meenus, et meil on päris puusütt grillialusel. Kaevasin selle lume alt välja. Siiski on lumememme ehitamise professionaalsus kadunud, üldse ei tulnud meelde, et söest nööbid pannakse ju ka lumememmele ette.

Tegin meie maja eest kõnnitee üleni puhtaks, aiaäärse lume viskasin ka lõpuks aeda sisse. Et inimesed mahuks üksteisest mööda ja et jääd ei tekiks. Selline hoog oli sees, et kogu majaesise ka loopisin puhtaks. Free fitness. Ainult kaks päeva pärast lumeviskamise lihased valutasid. Kahe päeva pärast lund enam polnud ka.

Lumi toob välja inimeste loomingulisuse

Linnalumest saab kiirelt pori. Õnneks tuli peale kahte lumepäeva terve ööpäev sooja paduvihma ja pesi linna puhtamaks. Õues oli +17.

Jõulud Astorias

Olen sel aastal saanud reisida rohkem, kui eelmistel aastatel. Olla Eestis rohkem kui varem ja olla riigis, kus varem pole käinud. Olid väga vajalikud ja tulemuslikud reisid. Seega üldse ei kurvasta, et jõulude ajal kuskile ära minna ei saa. Ja ega igaühel pole võimalust veeta jõulud New Yorgis :) Turiste pole, linna peal on hea rahulik käia.

Tegelikult kunagi plaanisin, et selle aasta jõulud olen kindlasti Eestis. Tädi Valve saab esmaspäeval 90 ja tema on naine, kes oma tahtejõuga on mulle eeskujuks. 50-selt hakkas maju ehitama, tegi kaks suurt maja valmis, ilma laenuta. Nii väga oleks tahtnud tema suurt juubelit sugulastega koos pika laua taga tähistada. Aga seekord ei saa, koroona tegi oma korrektuurid. Reisimine praegusel ajal on üllatusi täis (üllatus ei ole alati positiivne asi) ja ega ei taha olla üks neist potensiaalsetest haiguselevitajatest.

Kolame mehega iga päev oma kodu lähedal ringi, aga veel on hulk tänavaid, kus me pole käinud. Paljude majade jõulukaunistused on igal aastal samad. Mõni aed on maitsekas, mõni paras kaos. Nalja saab igal juhul.

Kaufman Astoria Stuudiote kuusk ja üks telefoniputkadest

Nädal enne jõule tuli kaheks päevaks lumi maha.

Minu tänav

Kuni lume tulekuni õitsesid meie tänaval kaks kirsipuud, mis igal aastal enne jõule õide puhkevad. Lume all nende õied külmusid ja täna, kui on 17 kraadi sooja, tuleb jälle uusi õisi. Hullud puud ja teevad rõõmu. Neil pole mingi probleem kevadel jälle õitseda.

Ühel päeval selle talvel ei pidanud suusatamiseks linnast välja mägedesse minema. Sai Central Pargis ka maastikusõitu teha.

Päev peale jõululaupäeva on mõned kuused juba välja visatud

Ja lõpetuseks supermarketis kohatud tort, mida nähes iga eestlane hüüab, et issand, pole ime, et ameeriklased on paksud, kui nad selliseid torte söövad. Ilmselt söövad jah, muidu neid ei tehtaks. Ise ma pole näinud kedagi, kes neid sööks.

Meie oma jõuluõhtu oli hea rahulik. Väljas ulus tormituul, oli 15 kraadi sooja ja sadas tundide kaupa lausvihma. Seega sai täiesti süümekateta toas olla, filme vaadata, krabijalgu süüa, aperpol spritzi juua ja Kiievi kloostritest kaasa ostetud vahaküünlaid põletada. Magustoiduks ploomikompott vahukoorega. Ja klassikaline Kalevi assortii (aitäh Evele!).

Selle savist tehtud kellukese ostsin ka Kiievist, Petchersk Lavra kloostrist. Kuusk on toas juba kolmandat nädalat ja jääb veel kaheks.

Linna peal

 

Bloomingdale's on jõuluks valmis

Mu töölkäimise teele jääb Bloomingdale'si kaubamaja. See pole koroonakriisile veel alla andnud.

Aga paljud poed on hinnad alla lasknud ja kaovad mõne aja pärast pildilt.

Selles Lexington Avenüü poes on tühjendumüük. Pood asub suletud hotellide vahel.

Sattusin üle hulga aja 34. tänava metroopeatusesse. Saksofonist tuli New York-New York. Kuulajaid oli 5.

Pop-up kuusepoode on sel aastal vähem, aga nad on olemas.