Käisime paar korda New Jersey randades, nii umbes pooleteise tunni autosõidu kaugusel Manhattanist. Üks ookean ta puha, aga vahelduse mõttes võib vahel teises osariigis ka käia. Eriti kui New Yorgi lähedal olevates randades on viimastel nädalatel nähtud umbes 20-t haid. Ja need haid pole mingid väikesed vaid üle kahe meetri pikad. Nii et osa randu pandi kinni.
Mõne aasta eest oli üks väike valge hai (alla meetri) Brighton Beachil samal ajal, kui ma seal ujusin. Aga selle ümber väga tralli ei tehtud, vetelpäästemees ütles, et ah, see on juba hommikust saadik siin. Rahvas vahepeal läks talle lähemale ja pildistas, aga väga ei lastud ennast segada. Hai ka ei lasknud ennast segada, ujus edasi-tagasi ja mingi aja pärast lahkus.
New Jerseys on randu 130 miili (210 km), nii et valikut nagu on. Praegu lubatakse randa 50% vähem inimesi kui tavaliselt ja kuna rannad on nagunii tasulised, siis inimeste arvu reguleeritakse müüdud piletite arvuga.
Pileteid saab osta Viply appist. Valid sealt ranna välja ja loed infot, et millal avatakse müük selleks päevaks, kui plaanid minna ja mitu piletit üks inimene osta saab jms. Sellele vastavalt siis ostad piletid ära. Mõnes rannas saab kohapeal ka osta, aga sel juhul ei tea, kas saad sinna randa sel päeval, sest piletid võivad enne otsa saada, kui kohale jõuad. Viplyst näeb müügi avanedes seda ka, mitu piletit parasjagu saada on. Näiteks Asbury Park randa hakati pileteid müüma eelmisel päeval kell 18.30 ja müüki tuli 64 piletit. Need müüdi kümne minutiga läbi. Järgmisel päeval sai rannast kohapealt ka osta, aga me ostsime eelmisel päeval ära, siis oli kindel, et saame sinna randa.
Ostetud pileteid tuleb pildil olevas putkas istuvale inimesele telefonist näidata, tema annab käepaelad. Käepaelu kontrollivad promenaadil istuvad valvurid.
Promenaadil ja vetsus peab maskiga olema, aga rannas võib ilma olla.
Parkida sai tänavatel, ranna lähedal maksab parkimine 2 dollarit tund.
No see Asbury Pargi rand oli päris täis inimesi, aga saime ikka mingi vahe jätta teistega ja ujuda oli ülimõnus. Lained olid ookeani kohta väikesed ja vesi paistis põhjani läbi.
Asbury Pargi rannas on selline naljakas maja. Eelmise sajandi kahe- ja kolmekümnendate arhitektuuri ehe näide. Seal korraldatakse näitusi, kontserte ja tehakse sporti.
Rannapromenaadi teises otsas on mingi hoone, mis on natuke nagu mahajäetud. Selle seinal on suur fotonäitus.
Tuleb välja, et ka paatidelt saab reklaami näidata.
Eelmisel nädalavahetusel käisime Avon by the Sea rannas. Selle piletite müük avati hommikul kell 6. Tunni ajaga müüdi umbes 400 piletit. Parkida sai tänavatel, parkimine on tasuta, aga parkimiskohti raske leida, kui saabud kell pool kümme hommikul.
Väike puhas rahulik rand. Selles mõttes rahulik, et keegi ei kisanud ja kakofoonilist muusikat ei lastud. Üldse mingit muusikat ei lastud. Rahvas oli kultuurne. Mu lemmikrand nüüd.
Infotahvlilt sai lugeda, et rannakapten (Beach Captain) oli sel päeval Adam ja et surfilauaga tohib vette minna ainult sel juhul kui sul on lestad jalas. Tol päeval oli rannas kollane lipp ja kõrged lained. Veetemperatuur 23 kraadi. Seda, et keegi ilma lestadeta surfama ei läheks, kontrolliti rangelt. Vetelpääste käis paar korda ka lapsi veest ära toomas. Neid, kes ei jaksanud läbi ookeani poole tagasi voolava vee randa tagasi tulla.
Muulide peale tohivad ainult kalamehed minna. Ranna kasutamise reeglites on see ka kirjas, et rannas viibimine on keelatud kõigile peale kalameeste alates keskööst kuni hommikul kella kuueni. Nii et kui tekib tahtmine öösel kell üks rannas olla, siis tuleb õng kaasa võtta.
Lastel vahva mängukoht põranda all.
Oma plats tuleb ikka ära märkida, et keegi liiga lähedale ei tuleks.
Allpool mõned kenad näited American Dreamist Avon by the Sea linnas New Jersey osariigis..
Käisime mere ääres meretoitude restoranis söömas. Mööda sõitis lõbusate noortega laev. Neil koroona juba unustatud. Aga karta on, et see tuleb neile varsti jälle meelde, kui nad nii tihedasti koos olles üksteisele näkku karjuvad.
Tee püsti. Kui mõnel laeval on vaja silla alt läbi sõita, siis sild tõstetakse üles.
Nende majade omanikel on pisut väiksem American Dream, kui teistel.
