26 november 2015

Vancouver. Mets.

Vancouveris olime ühe päeva peale Lääneranniku Eesti Kultuuripäevi augusti algul. Esimesel pildil on motell, kus ööbisime reisi esimesel ööl ja viimasel ka. Plussiks oli lennujaama lähedus ja tasuta otse(bussi)ühendus lennujaamaga (sai kotid päevaks lennujaama viia, kui hotellist tuli ära minna). Miinuseks tundus algul olevat see, et söögikohti pole lähedal (mingit kaubandust ega kultuuri ka selles piirkonnas pole, nii et ongi paras magamise koht), aga meid juhatati lahkelt kõrvalhotelli restorani, kus olid väga head söögid (borš näiteks). Lennujaamast oli hea jällegi Skytrainiga linna sõita. Ma pean tunnistama, et Kanada meeldis mulle esimesest silmapilgust peale. Ja selle esimese silmapilgu sain ma justnimelt Vancouveri lennujaamast. Esimene mulje on väga suure mõjuga ja kuigi ma rohkem pole Kanadat oma silmaga näinud ega käega katsunud, siis see nädal Vancouveris ja Whistleris oli ainult positiivne. Ilus loodus, puhtus, vaikus (jah ma tean, võrreldes New Yorgiga on igal pool mujal vaikne), rahulikud viisakad inimesed. Teistmoodi inimesed, kui New Yorgis.
Skytrain seestpoolt. Inimesi õieti nagu polnudki.
Lennujaamast väljasõit.
Tootemisambaid olid kõik kohad täis ja kui algul oli meil plaanis minna Stanley pargi tootemivälja vaatama, siis pärast me sinna enam minna ei viitisnud, sest olime neid näinud ikka südamest.
Capilano rippsild Vancouveri lähedal. Olime ikka päris turistid ja käisime seal ära. Täitsa äge koht, aga kui järgmine kord Kanadasse lähen, siis otsin mõne sellise vaatamisväärsuse, kus nii palju rahvast pole. Iseenesest on huvitava ajalooga koht (esimene silt ehitati 1889, et linnainimesed saaks ka eriliselt pingutamata ilusat loodust vaadata).
Capilano rippsild läheb sellest orust üle.

Capilano rippsilla juurde metsa on ehitatud maapinnast umbes 30 m kõrgusele puude vahele laudteed, et saaks metsa ülevaltpoolt vaadata. Metsad on sealkandis võimsad.

Ja väidetavalt on kõik need puude vahel kulgevad ja puude küljes olevad laudrajad kinnitatud nii, et puude sisse pole löödud naelu ega keeratud polte.









1300-aastane puu

Tegemist on põhjamaise vihmametsaga, st Vaikse ookeani lähedus tagab pideva niiske õhu ja sagedased vihmasajud.






Veel saab seal pargis minna jalutama kaljusele orukaldale kinnitatud laudteele.


Selline rada siis.



Natuke haridust ka. Et kuidas vesi kivi uuristab.

Kommentaare ei ole: