Nagu näha, kuulajate hulgas väliseestlastest sõjapõgenike kolmanda (rääkimata neljandast) põlvkonna esindajaid polnud (tegelikult kaks ikka olid). Seda mõistatust, miks kolmas põlvkond ei tunne vajadust või kasvõi missioonitunnet eestlastena kokku hoida, eesti keelt rääkida ja nende vanemate poolt loodud eesti ettevõtetes töötada, mina veel lahendanud pole. Ka facebookis suhtlevad nad omavahel inglise keeles kuigi paljude nende vanemad väidavad, et neil on väga hea eesti keel ja kodus räägiti nendega kogu aeg eesti keelt. Siin nad ei vaja eesti keelt ja ei vaevu seda ka kasutama. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar