Eesti Arhiiv Ühendriikides tähistas 50ndat aastapäeva

New Yorgist pooleteise tunni sõidu kaugusel on väike linnake (80 000 elanikku) Lakewood, kus vanasti oli suuremat sorti eestlaste kogukond. Siis ehitati sinna eesti kirik ja kiriku kõrval olevas majas on 1969ndast aastast Eesti Arhiiv Ühendriikides. Sel aastal nad tähistasid 50ndat aastapäeva, käisin ka seal (New Yorgist saab sinna liinibussi või rongiga, kui autot ei juhtu olema).

Arhiiv on selles majas, peamiselt töötavad seal vabatahtlikud.

Juubeli tähistamise puhul oli kokku pandud huvitav näitus ning peeti ettekandeid. Üritus toimus inglise keeles, et ameeriklased ka aru saaks.

Ühel eestlannal on selline tore ameeriklasest mees (pildil), kes suurest huvist eesti kringlikultuuri vastu õppis ise ka kringli küpsetamise ära ja tema kringleid saime sellel üritusel proovida. Jube head olid!

Tublid arhiivitöötajad.

Priit Vesilind oli kohal. Tema koostab praegu raamatut väliseestlastest.

Sõjapõgenike valmistatud rahvariided.

See on täiesti hämmastav, kui leidlikud olid sõjapõgenikud rahvariiete ja rahvuslike ehete valmistamisel.

Äsja tuli trükist DP Kroonika ingliskeelne variant.

Nagu näha, kuulajate hulgas väliseestlastest sõjapõgenike kolmanda (rääkimata neljandast) põlvkonna esindajaid polnud (tegelikult kaks ikka olid). Seda mõistatust, miks kolmas põlvkond ei tunne vajadust või kasvõi missioonitunnet eestlastena kokku hoida, eesti keelt rääkida ja nende vanemate poolt loodud eesti ettevõtetes töötada, mina veel lahendanud pole. Ka facebookis suhtlevad nad omavahel inglise keeles kuigi paljude nende vanemad väidavad, et neil on väga hea eesti keel ja kodus räägiti nendega kogu aeg eesti keelt. Siin nad ei vaja eesti keelt ja ei vaevu seda ka kasutama.

Priit Vesilind oli National Geographic'us üle 30 aasta toimetaja ja fotograaf.

Kliki pildil, et seda suuremana näha.

Metalltorust tehtud "hõbe"kett ja alumiiniumpurgist valmistatud "hõbe"sõlg.