Pikk tee düünideni

Täna oli kena rannailm (soe tuul, päike ja pluss 17 vähemalt) võrreldes kolmapäevase lumesaju ja miinus kolme kraadiga. Nii et läksime jälle ratastega sõitma. Sõitsime randa :) Astoriast Brighton Beachini. Sinnajõudmiseks kulus koos söögi- ja pildistamispausidega 3,5 tundi, sõitsime kokku 50 km. All rannas sõitsime mõnes kohas mitu korda edasi tagasi.Brooklynist tagasi tulime metrooga, sest väljas läks pimedaks ja pimedas pole huvitav sõita. Võibolla poleks füüsiliselt jõudnud ka.

Esimesel pildil on Long Island Citys ühe laohoone juurde tekkinud uus järv. Vesi tuli East Riverist, aga tagasi kõik vesi enam ei läinud. Siia auku peaks kunagi maja tulema.

Sõitsime kõigepealt Downtown Brooklynisse ja sealt mere äärde Shore Parkway Greenway jalgrattarajale. See rada läheb Verrazano Narrows silla alt läbi ja seda mööda saab Coney Islandile üsna lähedale.

Verrazano Narrows Bridge

Enne tormi oli rattarada umbes sellises seisus. Mitte kõige ilusam, aga sõidetav.

Torm viis osa teed minema. Tegelikult päris suure osa.

Coney Islandi majade vahele on düünid tekkinud. See liiv oli varem saja meetri kaugusel rannas. Ja siin oli sõidutee.

Osad autod olid liiva alla jäänud. Üleni.

Ja see liiv peaks olema kakssada meetrit lõuna pool.

Võibolla on liiva all veel mõni auto.

Manhattan Beachi kandis olev tänav. Seal oli vesi koos muda ja liivaga tulnud mitmesaja meetri kaugusele rannast.

Siin oleks nagu jääminek Peipsi ääres. Meri lükkas kivihunnikud lihtsalt vastu maju.

Päike hakkas loojuma

Keegi armastab kasse

Arhitektuurinäiteid Manhattan Beachi kandist.

Merest tulnud asjad

Brighton Beachi boardwalk

Liiv tuli rannast siia mõne tunniga. Tagasi viiakse ilmselt nädalaid.