Eesti Majas oli vorstitegu

Käisin eile Eesti Majas verivorsti tegemist vaatamas ja proovimas.

Üks töö oli näiteks vorstisidumisnööri lõikamine juppideks. Mõõduks sobib hästi raamat - kerid nööri ümber raamatu ja siis lõikad mõlemast otsast ta läbi.

Ja muidugi sibulaid tuli hulgem lõigata.

Alguses oli kõik ilus puhas, pudru olid usinad kokad juba valmis keetnud ja ära maitsestanud.

Ja teised osalised tegi ka pilte.

Need siin on soolikad, lihapoest tulevad nad paksu jämeda soola sisse pakituna karbis.

Minu esimene töö oli lasta soolikatesse vesi, et kontrollida, kas nad kuskilt katki ja sõlmes pole.

Puder potist kaussidesse.

Ja läbi sõela veri pudru peale.

Verd saab ka lihapoest osta.

Need inimesed eesti keelt ei rääkinud, aga nad on muidu eestihuvilised ja mõned osaliselt eestlased. Seltskond oli väga tore :) ja palju suurem, kui pildile mahtus.

Siin näidatakse soolika panemist lehtri otsa.

Ja nüüd topitakse puder lehtrist soolikasse.

Vorsti ots seotakse kinni.

Peaaegu valmis.

Ja saimegi hakata ise vorsti toppima, mille käigus muutusid käed veriseks ja töölaud ei näinud ka hiljem enam nii puhas välja.

Keedetud vorstid.

Ja kojuminekuks valmis vorstid.

Nüüd ongi siis nii, et rukkileiva ja verivorsti tegemist olen mina New Yorgis õppinud, Eesti olles polnud selleks aega. Ja tegelikult polnud niiväga vajadust ka.