15 november 2014

Eesti Arhiiv Ühendriikides tähistas 50ndat aastapäeva

New Yorgist pooleteise tunni sõidu kaugusel on väike linnake (80 000 elanikku) Lakewood, kus vanasti oli suuremat sorti eestlaste kogukond. Siis ehitati sinna eesti kirik ja kiriku kõrval olevas majas on 1969ndast aastast Eesti Arhiiv Ühendriikides. Sel aastal nad tähistasid 50ndat aastapäeva, käisin ka seal (New Yorgist saab sinna liinibussi või rongiga, kui autot ei juhtu olema).
Arhiiv on selles majas, peamiselt töötavad seal vabatahtlikud.


Juubeli tähistamise puhul oli kokku pandud huvitav näitus ning peeti ettekandeid. Üritus toimus inglise keeles, et ameeriklased ka aru saaks.


Ühel eestlannal on selline tore ameeriklasest mees (pildil), kes suurest huvist eesti kringlikultuuri vastu õppis ise ka kringli küpsetamise ära ja tema kringleid saime sellel üritusel proovida. Jube head olid!
Tublid arhiivitöötajad.

Priit Vesilind oli kohal. Tema koostab praegu raamatut väliseestlastest.
Sõjapõgenike valmistatud rahvariided.
See on täiesti hämmastav, kui leidlikud olid sõjapõgenikud rahvariiete ja rahvuslike ehete valmistamisel.



Äsja tuli trükist DP Kroonika ingliskeelne variant.

Nagu näha, kuulajate hulgas väliseestlastest sõjapõgenike kolmanda (rääkimata neljandast) põlvkonna esindajaid polnud (tegelikult kaks ikka olid). Seda mõistatust, miks kolmas põlvkond ei tunne vajadust või kasvõi missioonitunnet eestlastena kokku hoida, eesti keelt rääkida ja nende vanemate poolt loodud eesti ettevõtetes töötada, mina veel lahendanud pole. Ka facebookis suhtlevad nad omavahel inglise keeles kuigi paljude nende vanemad väidavad, et neil on väga hea eesti keel ja kodus räägiti nendega kogu aeg eesti keelt. Siin nad ei vaja eesti keelt ja ei vaevu seda ka kasutama.
Priit Vesilind oli National Geographic'us üle 30 aasta toimetaja ja fotograaf.


Kliki pildil, et seda suuremana näha.
Metalltorust tehtud "hõbe"kett ja alumiiniumpurgist valmistatud "hõbe"sõlg.

14 november 2014

ÜRO-l oli 69. aastapäev

Mul oli mõni aeg tagasi (25. oktoobril) võimalus kuulata väga ilusat kontserti. Aitäh Annele :) ÜRO tähistas 69ndat aastapäeva. Ma ei olnud seal Peaassamblee saalis varem käinud, nii et oli põnev ja sain hea muusikaelamuse.

Istusime teises reas.
Saali lagi
Rahvusvahelises noorteorkestris mängis 78 noort Koreast, USA-st, Venetsueelast, Hiinast, Peruust, Kolumbiast, Brasiiliast, Keeniast, Inglismaalt ja Indiast. Nad esitasid Hatšhaturjani, Dvořáki, Marquez'i ja Mozarti muusikat. Lang Lang mängis Tšaikovski esimest klaverikontserti (seda meeldis mulle juba teismelisena kuulata, meil oli kodus Kalle Randalu vinüül). Ja lõpetuseks oli Bernsteini Mambo West Side Storyst.
Teadustaja oli Alec Baldwin.
Dirigeeris Manuel López-Gómez, väga sümpaatne mees. Klaveril oli peaesineja Lang Lang, aga esineda said ka noored pianistid.
Viiuldajal olid õnneks kõrged kontsad, muidu poleks ju jalad maha ulatunud.
Sting.
"Englishman in New York"
Selline tore kaltsuvaip
Pärast kontserti läks pildistamiseks.
ÜRO peasekretäride portreed on kootud vaipadesse. Seal seinal pole mitte maalid vaid vaibad peasekretäride portreedega.
ÜRO-s on pidevalt erinevad näitused. See siin on sõjapõgenikest.




Laagrielanikud elavad sellistes konteinerites.

Kaasaegne okastraat.


Vaipa kootud portree