Metsa poole ja mere äärde

Täna käisime Welwyn Preserve Country pargis (umbes tunnike linnast välja sõita), aga alguses sattusime kogemata Webb Instituudi territooriumile. Seal peavärava juures silti polnud, et sisse sõita ei tohi ja parkisime oma auto teiste juurde. Kui olime ringi ära teinud, tuli turvanaine küsima, et mis teeme seal. Ja selgitas, et võõrad ei tohi seal ringi konnata. Väga viisakalt selgitas, nii et julgesime ta käest küsida, et kus see park siis on, kus käia tohib. Lisaks rääkis ta meile natuke ka Webb Instituudist, seal joonistatakse laevu ja paate jms. Välja tulevad merendusega seotud insenerid.

Kellegi maja on miljoni dollari vaatega merekaldal sellesama instituudi territooriumil.

Täitsa elus meritäht oli kaldale uhutud. Pärast pildistamist aitasime ta vette tagasi.

Muru jälle rohelisem

ja meri sinisem.

Õigesse parki jõudes kohtasime kohe teejuhti, kes meile sobiva raja kätte juhatas. Teejuhil oli koer kaasas, 16-aastane.

Rododendronivõsa tee ääres. Tahaks näha, milline see on, kui õitsema hakkab.

Mahajäetud kasvuhooned.

Tee viis mere äärde.

Politsei kilelint ka pessa veetud.

Ja linnud laulsivad puude latvades, mis justnagu kullatud olivad (Samuel Vesipruul).