Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva aktus

23. veebruaril oli New Yorgi Eesti Maja ja Peakonsulaadi ettevõtmisel Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva tähistamiseks pidulik aktus kirikus nimega The Community Church of New York. Selle kiriku saal meenutab mulle alati Tihemetsa tehnikumi spordihoone saali, kus ma lapsena pidin vahel korvpallitrenni tegema ja mis tundus tol ajal hiigelsuur. Meie tavaline trennikoht Kilingi-Nõmme Keskkooli saalis (praegu kooli aula) oli poole väiksem. Vat see kiriku saal on ka nagu korvpallisaal - tellistest, kõrge ja kandiline. Kuuldavasti peeti EV aastapäeva aktust seal viimast korda. Edaspidi hakatakse vist Eesti Majas pidama. Rahvast, kes kohal käib, jääb aastatega vähemaks. Esimesel pildil on Laura-Liisa, kes aktusel teadustas. Teadustamine tuli tal väga hästi välja.

Mina kasutasin juhust, et eesti rahvast oli ühte kohta kogunenud ja müüsin neile meie poe sini-must-valgeid kaupu.

Palvust pidas õpetaja Thomas Vaga.

New Yorgi Eesti Haridusseltsi praegune esimees Toomas Sõrra. Tema sai Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgi, nagu ajaleht "Eesti Elu" kirjutas.

USA hümni laulmise koht. Ega väga palju rohkem rahvast polnudki, kui siin pildil.

Eesti praegune suursaadik Marina Kaljurand oli peakõneleja.

Ansambel Greip Pärnust. Laulsid a capella. Professionaalsed, hea oli kuulata.

Kohalik koor. Tavaliselt laulavad New Yorgi Naiskoor ja Meeskoor eraldi ja kuna mõlemad koorid on väga väikeseks jäänud, siis jäävad nad selle saali jaoks nõrgaks. Seekord laulsid nad koos (mehed ei paistnud naiste tagant hästi välja), aga olid esitamiseks ikka üle jõu käiva laulu võtnud (Anti Marguste "See on Eesti").

Kui meestele ja naistele tulid toeks New Yorgi Eesti Kooli lapsed ja õpetajad, tuli laul juba paremini välja. Nemad esitasid Rene Eespere "Ärkamise aega".

Selle nurga alt paistsid mehed ka tagareas välja.

Mina ostsin Eesti Maja köögist stritsli sünnipäeva tähistamiseks. Inna tehtud stritsel on alati kindla peale minek :)

Pärast aktust tuli suur osa rahvast ka Eesti Majja, kus sai head eesti sööki. Õlu oli leedu oma.

Suures saalis näitasime Helga Meritsa filmi "Klassikaaslased 1943". Hästi tehtud dokfilm teemal - miks ei olnud 1943.aastal 18-aastastel poistel peale sõtta mineku mingit valikut.