Täna nägin ma Eestimaad

Saateid Eestist ei näidata New Yorgis just tihti. Ega me ei vaata ka seda telekat eriti. Aga täna täitsa kogemata sattus mu mees kanaleid klõpsides pooletunnisele filmile meie kaunist kodumaast :)

Folk Group Virre

Mart Laar muidugi. Tema on ikka esikõneleja, kui laulvast revolutsioonist või e-valitsusest juttu tuleb. Aga et diktsioon polnud just kõige selgem, siis kohalike tavade kohaselt näidati teksti ka subtiitritena.



Wifi igalpool ja must leib. Eesti sümbolid.

E-valitsus

Isegi lehmad on neil varustatud elektroonikaga, rääkis saatejuht lehma kõrvades olevate plastlipikute kohta.

Siin jälle Mart Laar e-riigist juttu vestmas.

Eesti söök.

Ilus Eesti loodus.

Nordic Sounds

Vähe sellest, et eestlastel on säilinud maamajad 17. sajandist, nad isegi elavad neis, saime selle pildi juurde teada.

Pädaste muidugi (Schlössle hotelli näidati ka ja mainiti selle 5 tärni ära).

Imre annab lehmale leiba. Või pullile.

Saatejuht käis suitsusaunas.

Kas sööte iga päev suitsuliha, küsis saatejuht.

Ei, ainult korra nädalas.

Käsitöö on Eestis hinnas.

Eriti kõrges hinnas (minu märkus).

Keskaegne Tallinn.
Tallinna kohta saime teada ka seda, et seal palju ööklubisid on, mistõttu linna ka peopealinnaks nimetada võib.

Ja siis näidati Tallinki laevu, millega soomlased Tallinnas õlut joomas käivad.

Kust veel võid leida 14. sajandist pärit linnuses traadita internetti, ütles saatejuht lõpetuseks.

Nagu näete, filmijupi tegi Rudy Maxa meeskond.