Meil juba nädal aega kodus kaunis kuusepuu (haa - saime New York Citys 1,8-meetrise väga kahara kuuse 20-ne dollariga kätte - tehke järgi :)), aga kellelgi polnud enne aega talle midagi külge riputada. Täna siis kaevasime kapist välja ehted ja tuled ja muidugi need tuled jälle ei põlenud. Kusjuures aasta algul, kui eelmise kuuse välja viskasime, põlesid nad edukalt. Nüüd jäi üle ainult nentida Hiina teadlaste üleolekut Ameerika tarbijatest. Nad sunnikud on osanud leiutada viisi, kuidas elektriküünlad suve jooksul oma koostist nii muudavad, et uueks hooajaks on pooled lambid kasutuskõlmatuks muutunud. Noh et ameeriklane (või siis USA-sse pikemaks ajaks elama sattunud eestlane) ostaks kolme dollari eest uued sada juhtme otsa aetud lampi. Kolm dollarit on tilluke raha jah, aga kole kahju on niimoodi asju kogu aeg ära visata ja uut sodi asemele osta. Tahaks ju neid tulesid. Aga ei taha prügi. Mu mees võttis kokku oma kannatuse ja kontrollis kõik lambid ükshaaval üle. Pooled ei töötanud. Oleme aastate jooksul tänavale visatud kuuskede küljest omale küllalt kena lambivaru kogunud ja õnneks seekord piisas neist, et olemasolev kett jälle tööle saada. Nii et paras teile saastatootjad, see aasta te meilt kolme dollarit ei saa :) Ma nüüd sülitan kolm korda üle õla, et need tuled meil ikka töötaks veebruari alguseni, kuni meil kuusk toas on. Sest üks lamp jõudis selle ajaga hinge heita, kui mu mees paarisaja meetri kaugusel õlle järel käis. Kuuseehted on meil ka suuremas osas tänavalt korjatud, sest veel mõned aastat tagasi oli siin inimestel kombeks kuused koos ehete ja lampidega tänavale visata, kui jõul läbi sai.
Oo, ja eelmisel aastal sain omale uksepärja tegemiseks võru ning ilusad päris käbid ühe ära visatud pärja küljest. Ükspäev nikerdan selle pärja kah valmis. Selle külge lähevad lampideks punased ja rohelised valgusdioodid, mida mu mees on kuskilt vanade raadiote või millegi niisuguse seest korjanud.
Ma võin seda ka öelda, kuskohast me omale kuuse saime - aadress on Astoria Boulevard ja 81 tänav Astorias, Queensis, Bulova keskuse lähedal. Seal üks suure koeraga mees müüb kuuski inimliku hinnaga.
Ja lõpetuseks kaubandusalane teade - kui kellegil peaks piparkoogitainast vaja minema, siis mul on üle. Tegin eilse laada jaoks liiga palju, olen ilmselt kaotanud reaalsustunde :)
4 kommentaari:
Aga meil Canadas müüakse $20 CAD ($19 US:) eest IKEA ees väga ilusaid kuuski ja samas saad $20 kinketalongi IKEA's kasutamiseks. Seega kuusk tasuta, trikk siiski, et ostma pead vähemalt $60 eest, et talongi realiseerida. Mujal alla $30 pole ja pikkuse pealt maksad ekstra.
Huvitav, meil kah sellised Hiina tuled aga juba üle kümne aasta vastu pidanud ja selle aja jooksul vist vaid kaks lampi läinud. Kas tegid hiinakad vanasti korralikumat tööd või lihtsalt vedas meil.
Vanasti olid paremad. Vene ajal oli kogu lapsepõlve jooksul ainult kahed kuuse küünlad ja harva kui seal mõni pirn ara põles. Nüüd nelikümmend aastat hiljem (kui palju peaks selle aja jooksul olema juurde tulnud teadmisi et kõik paremini tootaks aga EI) on hea kui laua lambi sees 60W pirn 2 kuud vastu peab. Minumeelest lausa sodi müüakse....
Eks need kuused meile Kanadast tulevadki ja teel siia muutuvad ka oluliselt kallimaks :)
Aga asjade tootmine liigub jah selles suunas, et rohkem ostetaks. Ja see tähendab, et asi ei saa mitte kaua kesta, sest muidu sa ei osta ju uut. Nii ongi kõik, mis Hiinast tuleb, ühekordseks kasutamiseks. Ja see ongi paraku sodi.
Nii see paistab olema, kaks äärmust -tarbimisühiskond soosib võimalikult suurt tarbimist - osta nõrkemiseni. Mis see mood muud on kui tõuge tarbimisele, keegi ei osta enam riideid selle pärast, et vanad ära kulusid.
Aga nõuka ajal oli teine äärmus, korduvkasutati ka asju, mis olid vaid ühekordseks kasutamiseks ette nähtud. Näiteid on selliseid, mida läänes ei osata ettegi kujutada, ma sündsuse piiridesse jäädes detailidesse ei lasku:)
Postita kommentaar