Sagamore Hill ja Oyster Bay

 Kunagi kaks kuud tagasi käisime linnast väljas Long Islandil Sagamore Hillsis Teddy Roosevelti mõisa ja maamajakest vaatamas. Rooseveltid kinkisid selle mingil ajal riigile, eks neil oli niigi igasuguseid maju küllalt. Kaasaarvatud luksuslik korter Manhattanil.  

Theodore ise tuli esimest korda sinna suvitama 1870. Tegemist on küllalt suure mõisaga Oyster Bay lahe ääres.

Nüüd saab seal vaadata elumaja seestpoolt (giidi valvsa pilgu all muidugi), mööbel ja asjad on originaalid, kusjuures majas oli ka vesi sees ja lahe vanaaegne dušš. Söömakutsumise gong oli tehtud kahest elevandivõhast. Ning kirjutuslaua kõrval oli paberikorviks elevandi jalg. No sellele Teddyle meeldis jahil käia ja igasugu loomapäid oli tema külaliste vastuvõtusaal täis. Pluss jääkaru- ja ilvesenahad koos peadega põrandal.

Selline veepumpamise tuuleveski oli maja juures, nii nad saidki omale vee majja (nii umbes 140 aastat tagasi).

 Väike osa elumajast.

Teine väike osa elumajast.

See on jäämaja. Talvel toodi merelt jää ja nii nad said ka suvel jäätist süüa.

Aga see on poja maja. Praegu on seal muuseum - väljapanek perekonna ajaloost põhiliselt stendidel.

Ei ole piimapukk, üle aia minemise trepp on.

Pargi töötajad sõidavad selliste autodega.

Õunad polnud veel valmis.

Läbi metsatuka sai mere äärde.

Vanasti olla maja juurest avanenud vaade merele, nüüd on mets ees. Praegused naabrid olla metsa maharaiumise ära keelanud.

Meres elavad sellised loomad. Tegemist on horseshoe crab'idega ehk siis hobusekabja krabidega, kes on pärit ürgajast (nad pole viimase 250 miljoni aasta jooksul suurt muutunud). Kõik kallas oli nende jäänuseid täis. Kaldal on reeglina ainult surnud krabid. Aga paljunemas nad käivad kah vist kaldal.

Austreid elab seal muidugi ka, sellest siis ka lahe nimi.

 Päris suured jurakad. Pildil on mõõtkavaks minu jalg, suurus 38 :)

Neil siin on kõhualune tühi, elusal isendil paikneb seal krabi ehk siis mõned sõrgadega jalad ja mõned ilma sõrgadeta.

Oyster Bay laht.

Oyster Bay linnakese jäätisepood. Nad ise kohapeal teevad jäätist. Kahjuks tikrijäätist parasjagu polnud, kuigi poe nimi on Gooseberry.

Ostsime kohvijäätist Kahluaga, oli väga hää. Kuna jäätis oli otse ahjust ja polnud veel päris ära tahenenud, siis vahvli sisse teda panna ei saanud, aga saime ta topsiga ja vahvlit sõime kõrvale. 

Ilusad naised sõidavad ilma usteta autodes :)

Noh, selline lipumood nagu ikka USA-s.

Sotsialistlik realism

Üks metroojaam Queensis. Helitaustaks võib ette kujutada, kuidas esimesel pildil seistes iga 3-4 minuti tagant rongid üle pea sõidavad, metroojaam on seal üleval. Selline on meie linna tõeline pale :)

Ühe mu hea sõbra tütar on siia tulemas ja sõber kirjutas mulle - näita talle siis varjupooli ka, et poleks vaja kodumaa tolmu tulevikus jalgadel pühkida.

Ma ühte koledat silllaalust Bronxis tean, aga sinna ma ei julge ise ka minna.

Reedene rõõm

 Me reedeti oleme rannas.

Rahvasport

Tänase riigipüha ja vaba päeva puhul oli Central Park rahvast täis ja igasugust meelelahutust ka.

Siin näiteks sai rulluiske laenata ja aia sees ringi sõita ning trikke teha.

Need uisud on päris naljakad.

Tema oli instruktor. 

 Ma ei tea, kas neid vedrujalatseid ka sai laenata või olid need ainult proffidele.

Kas nendega tehakse miskit trenni ka? Ma nagu oleks kuskil spordiklubi reklaamis näinud nende asjadega hüplejaid.

Aga see mees oskas niimoodi sõita, et pall keerles näpu otsas. Talendijaht.

Iseseisev päev

Täna on meil Iseseisvuspäev käimas ja kuna ma saan homme oma kaks kuud Eestis olnud mehe tagasi, siis mul on mõneks ajaks viimane iseseisev päev :) Eks ma muul ajal seisan ka ikka ise, aga nüüd tuleb jälle teise inimesega arvestama hakata, siiani sain siin üksi laiata ja ei pidanud pead vaevama, mis süüa osta. Aga noh, muresid polnud kah kellegagi jagada, see on iseseisvuse kehvem pool. Nii ongi noad nüriks läinud ja mu ratas katki ja õhtuti olen pidanud kodus üksi vait olema (kahekesi on ju hoopis toredam vait olla eksole). Muid üksielamise puudujääke ma siinkohal mainima ei hakka.

Aga et ilm oli talutav (pluss 31, aga tuuleke ja õhk kuiv, mis on New Yorgi ilma juures väga oluline detail - õhk ei ole siin eriti tihti kuiv), siis dekoreerisin oma kalli abikaasa ratta USA lipuga (õnneks leidsin selle teleka tagant üles, kuhu ta kunagi ammu kukkunud oli - lipp siis, mitte ratas polnud teleka taha kukkunud) ning panin termosesse jäätükid ja mustsõstrajoogi ja läksin oma väikest ringikest tegema. 

See pilt on tehtud Randalls Islandil, üle East Riveri paistab Manhattan, Harlemi linnaosa.

Randalls Islandile saab Astoriast üle selle silla, mis seal üleval on. Nii et sealt ma tulin.

Pildil tuiskab parajasti politseipaadike kalamehest mööda.

Üle jõe paistab Astoria park, mille taga mina elan. Ja mõned teised inimesed elavad seal ka.

See siin pole niisama aiatool vaid kunst, mida annab teada see silt siin ees.

Randalls Island oli muidugi vorstikesi grillivat rahvast juba täis. 

Ka üks kunstiline tool. 

Et tulla minu kodust Astoriast jalgrattaga kõige otsemat teed Manhattanile tuleb algatuseks ületada parempoolne sild (Robert Kennedy nimeline) ja siis vasakpoolne (Wards Island Bridge). 

Aga see on juba Manhattan ja MET (Metropolitan Museum of Art). Väga hea muuseum. 

Central pargi Belvedere lossike. Rahvas pargis oli täna üsna paljas. Suine aeg.

Läksin natuke metsasemaid radu mööda. 

Järjekordne pruut jäi ette. Olen siin kohanud ainult asiaatidest ja latiinodest pruute. 

Põgenev baleriin, seebimullitaja pihku pigistatud. 

See ongi Wards Island Bridge, koju läksin sama teed.