Loomad elutoas

Bronxis on ilus suur loomaaed. Nii suur, et enamus loomi jäi mul seekord vaatamata, rääkimata lindudest. Tuleb seega veel minna. Kuigi nats nukker paik on, sest vaatamata suurele pargile, kus loomaaed asub, on linnamüra seal palju. Operatiivautod, helikopterid ja metroo, kõik korraga kostmas. Ega metsloomadel elutoas vist väga hea olla pole.

Prževalskid.

Üksik nukker elevants, nimega Happy, 46-aastane. Lugu temast siin.

Vöötoravad elavad täiesti vabatahtlikult loomaaias ja on ilmselt enim tähelepanu saanud loomakesed. Pidevalt jooksevad sind jalust maha ja saavad kohe omale karjuva lastekamba sappa.

Kongo osakonnas on gorillad klaasi taga. Vaatavad inimesi, kes neid vaatavad. Üks tuli istus vastu klaasi ja sai kohe suure käratseva inimhulga oma nina alla, kes kõik tahtsid oma lapsi ja iseennast koos gorillaga pildistada.

Tähistamine

Juulikuu esimene pool oli üks pidu ja pillerkaar teise otsa. Kuna suuremad peod tuli endal korraldada, siis oli tööd ka seoses sellega ikka heldelt. Aga ega ma polegi siin linnas selleks, et magada. Juuli esimene pidu oli 4. juulil USA iseseisvuspäeva tähistamine ja kuna Kadri kahjuks läheb New Yorgist ära, siis oli viimane aeg kasutada ära tema lahket pakkumist vaadata Macy's ilutulestikku nende 18. korrusel asuvalt jõevaatega terrassilt. Eesti Maja trepilt oleks saanud USA lipu kaasa osta, aga mul on paar tükki juba olemas.  

Mööda 34ndat tänavat kulges peale lõunat lakkamatu inimvool jõeäärsele kiirteele. Ilutulestikku lastakse praamidelt East Riveril ja rahvas hakkab varakult kogunema, et esiritta pääseda. Viimase bloki läbimine läks teosammul. Mul oli vaja pääseda taga vasakul paistvasse majja.

Siin olid juba lihtrahvas ja väljavalitud (jõeäärsete kortermajade elanikud ja nende külalised, kes olid märgistatud käepaeltega) eraldatud ja mina suurest rahvamassist pääsenud. Sain rahulikult hobuseid pildistada. Kiivrite ja automaatidega raskekahurväge igaks juhuks pildistama ei hakanud. Väljas olid ka sildid, et jõe äärde ei tohi kaasa võtta alkoholi, sööke ja relvi. Siiski pizzakarpe inimestelt ära ei korjatud.

Niimoodi kiirteel said siis need ilutulestikku vaadata, kellel polnud jõe ääres elavat lahket sõpra. Päris jõe ääres sinisel helikopterite maandumise platsil istusid ilmselt VIPid. Jõel on praamid, millelt lasti ilutulestikku ja politseipaadid.

Ma suurem asi ilutulestiku pildistaja pole, nii et nimetagem neid katsetusi kunstkäsitööks.

Järgmine tähistamine oli mõni päev hiljem, kui ma sain 50. Alustasime Anne ja Glenniga Peninsula hotelli 23. korrusel asuvas katusebaaris (5. Avenüü ja 55. tänava nurgal). Mu mees oli kahjuks sel ajal Eestis, nii et tema jäi sellest lõbust ilma.

Selles mustas majas taustal on kohaliku praeguse presidendi kontoriruumid (üks Manhattanil asuvatest Trump Toweritest). Ise ta elab ja töötab ta praegu Washington D.C.-s. Liiklus on nüüd siis neli aastat sellest Trump Towerist mööda suunatud ja aiad liikluse reguleerimiseks tänavatele pandud.

Tegime mõned kokteilid ja kohtusime ka Terjega, kes oma isale linna näidates sattus juhuslikult samasse baari. Seda juhtub New Yorgis kogu aeg. Et lähed elus esimest korda mingisse kohta ja loomulikult kohtad seal vähemalt ühte eestlast. Terje isa nüüd ilmselt arvabki, et lähed New Yorgis suvalisse katusebaari ja kuuled seal eestikeelset targutamist.

Edasi läks pidu NY Eesti Majas, kus Aarne oli teinud mulle uhke rabarberikoogi. Kuna samal ajal oli seal happy hour ja palju rahvast, siis saime suurema osa kookidest söödud. Need on muide suurepärased koogid, nii et astuge reedeti Eesti Majja sisse ja nõudke Aarne rabarberikooki. Mulle toodi pangede kaupa lilli, nagu ma hakanuks pensionile minema. Kahjuks veel ei saa minna. Lilled seisid kodus kenasti poolteist nädalat. Eesti Majast läksime edasi Anne ja Glenni koju soolaleivale. Nii et oli pikk pidupäev.

Paar päeva hiljem viisin töö juurde paar East Elmhursti Canelle Patesserie'st toodud espressokooki. Neil on seal prantslasest kondiiter, kelle käe all valmib puhas kuld.

Siis hakkas kohe kätte jõudma pidu, mida põhiliselt Helen valmistas koos oma mehega ette juba talvest saadik. Eesti eesistumise ja Julgeolekunõukokku kandideerimise kampaania alguse tähistamise pidu ÜRO esindustele, millest võttis osa umbes 300 inimest 193-st ÜROsse kuuluvate riikide esindustest. New Yorki tegi sel ajal visiidi Eesti president, kes osales mitmel olulisel kohtumisel (teiste hulgas kohtus ka ÜRO peasekretäri António Guterresega), pidas meie peol kõne, elas kaasa Curly Stringsi esinemisele ja vestles mõnda aega peol osalejatega. Mina sain kaasa aidata lillede toomise ja vaasidesse panemisega. Lilled ostsime Manhattanilt Flower's Districtist (28. tänav 6. ja 7. avenüü vahel), sealt saab hulgiladudest värsked lilled hea hinnaga. Kolmapäeva hommikul tõime Pauliga lilled ära ja õhtul panime Annega koos need vaasidesse. Oli päris suur töö, aga tore oli teha.

Panin vaasidele enne sildid, et mis kuhu läheb. Et saaks igasse kohta, kuhu oli plaanitud.

Pidu oli NY Eesti Majas.

Kingikotid külalistele.

Aarne tegi koos abilistega (Soome esinduse koka ja tema meeskonnaga) väga head söögid.

Peale presidendi kõnet andis kontserdi Curly Strings.

Ja peale Curly Stringsi lasi DJ Heidy Purga kella 1-ni öösel head muusikat. Tantsijaid oli peo lõpuni.

Me Annega tervitasime uksel külalisi ja jagasime pärast lahkujatele kingitusi. Käisime vahepeal kordamööda ka kontserti kuulamas ja Heidy Purga valitud muusika saatel tantsimas. Väga tore pidu oli ja kõik tegijad said oma ülesannetega väga hästi hakkama. Jalad olid hullult väsinud lõpuks ja tatsasime kõik seal sukis ringi.

Lõpetuseks lihtsalt ilus loojang, mida ühel õhtul koju sõites nägin. Taustal on Robert Kennedy nimeline sild (endine Triboro Bridge).

Siis kõlas kaunis lauluviis ja pärjad pandi pähe... Jaanipäev.

Rootslased peavad igal suvel jaanipäeva paiku pööripäeva pidu Battery Pargis. Pakutakse rootsi toite ja õlut ja jõhvikajooki ning igaüks saab omale pärja teha. Väga lõbus pidu oli.

Ringis tantsimisest võttis osa palju rahvast.

Lõpuks hakkas vihma sadama, nagu ikka jaanipäeval. Aga väljas oli väga soe.