21 veebruar 2011

10 minutit kesklinnast





Kui eile Queensis metrooga sõitsin (metroorong sõidab siin tänava kohal, mitte maa all), siis tegin Queensboro Plaza juures läbi rongiakna pilte. See on Queensis, Manhattanist üle jõe (10 minutit Manhattani keskelt metrooga sõita).
Kõik see aeg, mis mina olen sealt läbi pidanud sõitma (peaaegu 6 aastat) on seal ehitatud luxury condosid (luksuskorterid). Minu ettekujutuses on luxury hoopis teistsugune piirkond, mis ei piirne raudteede (peale metrooliinide läheb sealt läbi ka Long Island Railroad oma kümnete radadega) ja mahajäetud tehastega :) Sõna "luksus" on siin päris devalveerunud. Nagu ka "hüper, super ja grand".

20 veebruar 2011

Kaubamaja Queensis


Käisin täna Queens Mall'is, sest asju oli vaja osta. Parema meelega oleksin niisama kõndinud ja inimesi pildistanud ja keegi teine oleks võinud minule vajalikke asju kokku otsida.


See noormees palus, et ma teda pildistaks, et siis ta äkki saab kuulsaks. Ma ei tea ta nime. Hoiame siis pöialt, et ta kuulsaks saaks :)





Seal all on söögikohad.

17 veebruar 2011

Ajakirjast "Triinu"


Kuna ma olen laisk inimene, siis kasutan viimasel ajal rohkem laisa inimese blogi ehk facebooki. Kasutamise all mõtlen seda, et vaatan seal, mida teistel öelda ja näidata on. Endal mul pole suurt midagi näidata ja nii see blogi siin roostetab vaikselt nurgas.
Lugesin täna ajakirja "Triinu". Seda anti kunagi ammu (nii umbes 1954-80-ndad) Kanadas välja. Selline tore vanaaegne ajakiri, natuke meenutab "Taluperenaist". Kirjutan natuke sealt siia ka (kirjaviis muutmata):
"Kes on vanaema (selle loo autor on kaheksa-aastane).
Vanaema on daam, kellel ei ole oma lapsi. Ta armastab teiste inimeste tüdrukuid ja poisse. Vanaisa on vanaema mees. Ta läheb jalutama poistega ja räägib nendega õngitsemise ja traktorite üle.
Vanaemad ei tee midagi, nad ainult on. Nad on vanad ja ei tohi mängida ja jooksta. Kui nad viivad meid jalutama, siis nad peatuvad, et vaadelda ilusaid lehti või mardikaid. Nad ei kiirusta kunagi. Harilikult on vanaemad paksud, kuid mitte nii paksud, et nad kingapaelu siduda ei saaks. Neil on prillid ja imelikud alusriided. Nad saavad võtta suust omi hambaid ja igemeid. On hea, kui nad ei mängi kaarte, mida nad siiski teevad meiega. Nad ei tarvitse olla targad, nad võivad aga esitada küsimusi nagu "miks sa ajad kassi taga". Nad ei räägi titakeelt nagu külalised. Kui nad meile jutte loevad ei hooli nad sellest, et neid jutte oleme kuulnud jälle ja jälle.
Igal lapsel peaks olema vanaema, eriti kui neil ei ole televisiooni, sest nad on ainukesed täiskasvanud, kellel on aega."