Täna pakuti meile sooja suveilma (20 kraadi, pole novembri kohta paha) ja läksime ratastega läbi Central Pargi West Side'ile.
Teel kohtasime luiki. Järelikult veel lumi tulema ei hakka.
Üks luik otsis tiigipõhjast toitu ja midagi ta sealt leidis.
Luik oskab ka silmad lahti vee all olla, nagu minagi. Aga mina kunagi veekogu põhjast toitu ei otsi. Ah jah, ükskord ikka otsisin ka, kui me merekarpe korjasime. Aga siis ma ei vahtinud põhja vaid urgitsesin varbaga meile toitu kätte.
Me ise sõime jälle traditsiooniliselt pannkooke moosiga.Moosi eest tänud Leilile! Ma ei söönud seda Viljandis ära vaid vedasin siia kaasa.
Koogisöömise ajal käis pauk ja minu ratta tagumine kumm sisises tühjaks. Mu mees parandas selle küll ära, aga poole tunni pärast käis jälle pauk ja sisin ja saime aru, et koju sõidame metrooga.
Ja nüüd järele mõeldes sain aru ka sellest, et vist ei tohi rohkem pannkooke süüa, kui ratas mind enam ei kanna :) Aga meil on ju veel moosi....
Siit läksime rongi peale, 125. tänav ja Broadway.
