Lumised päevad

4. veebruari lumesadu

See talv on päris lumine olnud. Kuna ilm pole sadude vahel soojaks läinud, siis lumi on maha jäänud. Nii et kes ostis omale suusad, saab neid isegi mitu korda kasutada. Ja kes ostis kummikud, siis neid saab ka päris tihedalt kasutada.

Lumega linnas on see probleem, et kuna sahad käivad prügiautode ette, siis niikaua, kui on vaja lund lükata, prügi ei veeta. Meie ümbruskonnas pole asi väga hull, sest majad on madalad ja seega rahvast  (ning prügi) ruutmeetri kohta vähem kui näiteks Manhattanil. Seal tekivad tänavatele kõrged prügimäed nagu hiina müürid. Enamus prügi tulebki siia ju Hiinast. No eks nad ikka jupikaupa veavad sealt ära ka.

Täna ööseks lubatakse vihmasadu, koos sellega kaob loodetavasti hetkel maas olev lumi ja jää. Järgmine lumi peaks neljapäeval saabuma.

Kui kõnniteed on puhastamata, siis rahvas käib sõiduteel. Autosid lumesaju ajal eriti ei sõida.

Tuul oli tugev ja ajas suht kõrged hanged kokku.

Peale lumetormi järgmine päev.

Prügikonteiner ühe väikse pagaritöökoja taga. 

Long Island City. Vaade metroorongi aknast, kui Astoriast Manhattanile sõidan. Rongid sõidavad siin kõrgel tänava kohal.

5. Avenüü

Central Pargi ääres 5. Avenüül

Aafrika keskus. Siit algab Harlem.

Üks pood Lexington Avenüül

Muuseumid on õnneks lahti

 

Euroopa osakonnas on teekannude näitus

Mulle meeldib aegajalt vaadata, milliseid imelisi asju ja kunsti on maailmas eri aegadel elanud inimesed teha osanud. Muuseumid on meil avatud. Käisin hiljuti kolm korda Metropolitan Museum of Art'is (MET). See on nii suur, et ka püsiekspositsiooni kõiki asju pole ma veel siin elatud 16 aasta jooksul üle vaadata jõudnud. Kõiki näitusi, mida pidevalt vahetatakse, pole ka näinud, aga kõik polegi huvitanud. Populaarsematele näitustele tuleb eraldi pilet "osta". Selle pileti saab tegelikult tasuta, aga sellel on aeg, millal võid näitusele siseneda ja neid antakse välja piiratud hulk. Nende pärast tuleb mõnikord seista pikki järjekordi.

Ka muuseumisse sisenemiseks saab netis aja broneerida, aga kuna turiste pole ja muuseumi hoone on tõeliselt suur, siis pole veel osutunud vajalikuks seda teha. Õnneks on METis endiselt võimalik osta pilet selle summa eest, mida raatsid maksta (see eelis on küll ainult New Yorgi linna ja osariigi ning New Jersey osariigi elanikele ja õpilastele). 

Garderoobid on suletud, aga hoones sees palav, nii et oma mantlit tuleb kaasas tassida. Ka on enamus WC-sid suletud. Muuseumi söögikohad olid varem kõik suletud, aga koroonapiiranguid restoranidele sellest nädalast leevendati ja METis tehti ka Ameerika tiivas asuv söögikoht lahti.

MET'i peasissepääs (ka alumisel fotol)

Peatrepp, mis viib esimeselt teisele korrusele

Lähis-Ida osakonda polnud ma varem sattunud. Pildil on Süüriast ära toodud väravad.

Uhke portselan Euroopast, enamus 18.-19. sajandist

Portselan ja kuld. Peterburis Imperial Porcelain Manufactury's toodetud, 1765

Umbes kahe meetri kõrgune malahhiitvaas. Nii ilus materjal

Elevandiluust torn. Aasia osakond

Allkorrusel on Madalmaade kunstnike näitus (Rembrant ja Vermeer ja teate küll, need ilusad romantilised portreed ja maastikud). Johannes Vermeer on maali "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" autor, aga seda maali näitusel pole. On peaaegu täpselt samasugune maal, mille pealkiri on "Study of a Young Woman".

Siit pildilt ei saa võibolla kohe aru, et tegemist on magamistoaga, mille keskel on baldahhiiniga voodi, nurkades massiivsed kullast küünlajald ja seintel gobeläänid. Päris uhke. Kindlasti mõni salauks ka gobeläänide taga. Piltidel klikkides näeb neid suuremalt.

Kirjutamine oli kolmesaja aasta eest päris glamuurne tegevus. Selline laud (selle taha juba dressides ei istu) ja alumisel pildil olevad kullast tindipotid.

Tualettlaua atribuudid. Ikka kullast.

See on kohvikann. Jätke meelde. Rokokoo-stiilis, hõbedast tehtud ja oli moes Amsterdamis 18. sajandi lõpupoole. Tol ajal kohvi veel väga saada polnud, nii et serveerimine oli väärikas.

Relvade osakonnas on ka väga uhkeid käsitöid. Seal avastasin ühe huvitava leiutise, ühe mõõga ühte serva oli tehtud toru ja käepidemesse laskmismehhanism, nii et seda atribuuti sai kasutada nii püssi- kui mõõgana. Sellest mul pilti pole. Taparelvade valmistamiseks inimestel ideedest puudust ei tule.

Paremal pool on muuseumitöötaja. Stiilinäide koroona-ajast.

Kondorisulgedest paaniflööt. aastast 1960. Muusikaosakond on ka väga põnev.

Naised maalidel on nende tubade teema.

Tiffany Stuudiote (New York, 1878-1933)  klaasi näide. Mul oli vahepeal suur Tiffany klaasi vaimustus, aga muuseumis avastasin, et see hakkab üle minema. Mitte et ma endale koju selles stiilis asju oleks ostnud, aga vaadata meeldis.

Kreeka lõputud sambad ja jumalakujud

Õues on Viies Avenüü

Koroonaputkad

New Yorgis on enamvähem kõik toitu valmistavad asutused tänaseks oma söögikoha ees asuvale sõiduteejupile ehitanud putka. Selle nähtuse põhjustas karm keeld müüa kohapeal valmistatud toitu siseruumides. Kui algul piirati lihtsalt mingi osa sõiduteest omaloominguliste aedikutega, siis külmade ilmade saabudes tehti seinad ja katused ja uksed ja aknad. Minumeelest on tulemuseks siseruum.

Söögikohtade omanikud üritavad ellu jääda, arusaadav. Aga kuidas takistab koroona levikut ventilatsioonita kuut? 

Kliente neil siiski on. Kõik linna jäänud inimesed ei ole õppinud ise süüa tegema, osadel pole korteris kööki. Ja tegelikult ise ka tahaks ju sõpradega kokku saada, et väljas süüa vahel. 

Osades restoranides on toidu hinnale ilmunud ka lisatasu nimega Covid-19 surcharge, mida põhjendatakse vajadusega katta koroona tekitatud lisakulusid (keskmiselt 10 000 dollarit söögikoha kohta). 

Kui 15 aastat tagasi siia elama tulin, siis üks asi, mille kallal õiendasin, oli sõna restoran. Et mismõttes on iga ühekordsete nõudega kiirtoidukoht restoran. Kasvasin üles teadmisega, et restoran on koht, kuhu minnakse ilusate riiete, kammitud pea ja meigiga ning kus saab valge linaga laua taga päris nõudelt õdusas õhkkonnas head muusikat kuulates kvaliteetset toitu süüa. Restorani ei mindud üldjuhul möödaminnes, seda käiku planeeriti ikka ette. Aga reisides ja teises kultuuris elades silmaring laieneb, mõisted omandavad uue tähenduse ning tänaseks ei õienda ma ühegi sõna kallal enam. Sõna telefon ei tähenda ka ju enam seda, mida ta tähendas sada aastat tagasi. Ära vihasta vaid imesta, eksole. Kusjuures vihastamise geeni pole mulle nagunii antud, aga selle puuduse tasakaalustamiseks vingun eeskujulikult.

Siin on peale restorani mõiste devalveerunud ka kõik ülistavad sõnad nagu super, delicious, gourmet ja luxury. Luxury condo on sageli tavalise hruštšovka kahetoalise korteri mõõtu eluase, mille aknast näed raudteed. Gourmet coffee on termosesse pandud filterkohv, vahel hazelnut-nimelise vms keemiaga maitsestatud. Gourmet food on igavesti säiliv söödav asi. Delicious on jah ... maitseasi.

Allpool valik kaasaja putkaarhitektide loomingust. Vähemalt vineeri ja kile müüjatel äri õitseb ning Broadway teatritest koondatud puusepad on ilmselt tööd leidnud.

Ülemisel pildil on esialgu lihtsalt tänavale ehitatud aediku kohale pandud peotelk, alumisel on sama burgerikoht lasknud ehitada korraliku aiamaja. Parempoolne söögikoht tegi kohe kapitaalsema vineer- ja plastikseintega putka.

Vihm küll pähe ei saja, aga kummikud tuleb jalga panna, kui väljas söömine on plaanis.

Sõiduteele võib oma putkad teha, aga jalgrattatee tuleb vabaks jätta. Ettekandjad peavad eriti hoolikalt liikuma, et mõnele jalgratturile ette ei astu.

Korra sadas lumi maha, putkade vahel laveerimine läks keerulisemaks.

See on üks väga mõnus kilemaja. Taustaks hubane jazzmuusika ja soojenduseks gaasilambid. Alati rahvast täis.

Väljas söömine on njuujorklase inimõigus. Mis sest, et selleks tuleb vahel ühe jalaga rentslis või hanges olla.

Sellises paviljonis olen nõus sööma küll. Ilus ja rõõmus. Asfalteeritud põrand ei paista väga must ka.

Siin on kerkinud aedikule ka teine korrus. Palmipuudele on aga saabunud karm talv.

Kliimat soojendatakse nüüd kõikvõimalike gaasi- ja elektrisoojenditega, et kliendid natukesekski paigale jääks. 

Selles kuudis on eraldi boksid, igal oma uks. Tuleb uskuda, et peale iga kliendi lahkumist tehakse tõhus koroonatõrje enne, kui järgmine mõnda boksi sisse lastakse. Aga tegelt ei usu, et tehakse.

Luksuslik kuut. Punased kardinad ja valged laudlinad, põrand kaetud puhta materjaliga.

Siia kerkib järgmise põlvkonna kuut, kivist seintega.

Brighton Beachil on keset kõnniteed mõnus ajaveetmise koht, laual lõke ja laua ääres pehmed tugitoolid.

Viimase kolme kuuga on New Yorgis suletud 10 000 restorani, allesjäänute külastavus on vähenenud 70% võrreldes eelmise aastaga. Allesjäänud on koondanud pooled oma töötajatest.

Update 11. jaanuaril. Sellised kasvuhooned on linna ilmunud. Manhattanil kasutatakse neid nii restoranide juures söögiputkadeks kui majade katustel kodukontoriteks.
Nende uksed saab lukustada, nii et kodutud ei pääse sisse.