Natuke soojem kui eile

Tundub, et hakkab looma. Temperatuur juba üle kümne kraadi päeval ja täna ei pidanudki sulemantlit selga panema.

Meie tänav. Raagus endiselt.

Töölt tulles pildistasin torni. See on munadepühade puhul kirju (torni koduleht ütleb, et "Pastel fades in honor of Easter"). Kõrvalmaja korsten ajas paksu musta suitsu välja, ilmselt jäi 34. tänaval paavst jälle valimata.

Live where you love, love where you live, ütleb plakat tänaval.

Magnoolia. Õitseb alati esimesena, kui soojaks läheb. Kuna ta hetkel ei õitse, siis järelikult pole soojaks läinud. Eelmisel aastal õitses alates 16. märtsist ning aprilli alguseks oli juba suures lehes. Sel aastal siis tuleb kevad teisiti.

Eks ole huvitav torn :)

Kevade alguse soojendusring

Pole paar kuud Vernon Boulevardil Brooklyni keskuse poole rattaga sõitnud ja vahepeal on jõe kallast edasi arendatud. See tähendab, et kaldal olnud vanu tehaseid lõhutakse maha ja tehakse päris kalda äärde uued promenaadid. Ilus. Täna sõitsime väikese ringi - Astoriast Brooklynisse, üle Brooklyn Bridge'i Manhattanile ja sealt idakallast pidi Queensboro sillani ja üle silla koju tagasi. Kevadhooaja alustamiseks paras ring, rohkem poleks jõudnud.

Street art

Osa kaldast on endiselt traataia taga.

Williamsburgis kirjutas üks mees vanal kirjutusmasinal haikusid. Jagas tasuta.

See kõige kõrgem.

Selline ilus lossike Brooklyni keskuses. Vist mingi vana kohtumaja.

Head rattarajad meil siin.

Manhattani idakaldal läheb rattarada kiirtee all.

Sealt me tulime

ja sinna läksime.

Ansambel Greip Pärnust New Yorgis

Neljapäeval esines ansambel Greip Skandinaavia Majas New Yorgis. Väga vahva ansambel, laulavad a capella. Vasakult - Rauno Muttik, Reimo Kiisk, Karin Leetsar, Mari Holm ja Fred Rõigas.

Karin Leetsar

Mari Holm ja Fred Rõigas

Rauno Muttik, Reimo Kiisk ja Karin Leetsar.

Rauno Muttik

Pärast kontserti pakuti Saku õlut, veini, mineraalvett ja autogramme.

Kõige noorem kuulaja

Ja igaüks tahab ju ise pilti teha.

Lilleliselt

New Yorgi Eesti Majas hakkas eelmisel talvel esimest korda see puu õitsema. Sel aastal õitses jälle. Selline naljakas puu, et päeval on õied kinni ja õhtul kell viis teeb õied lahti. Öösel õitseb. Haiseb vängelt eriti halvasti kokku miksitud lõhnaõli järgi. Keegi ei taha temaga ühes toas olla. Õnneks õitseb ainult mõne päeva. Kas keegi teab, mis ta nimi on?

Selle suve kleidimood New Yorgis. Müts ja kingad on ka uhked.

Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva aktus

23. veebruaril oli New Yorgi Eesti Maja ja Peakonsulaadi ettevõtmisel Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva tähistamiseks pidulik aktus kirikus nimega The Community Church of New York. Selle kiriku saal meenutab mulle alati Tihemetsa tehnikumi spordihoone saali, kus ma lapsena pidin vahel korvpallitrenni tegema ja mis tundus tol ajal hiigelsuur. Meie tavaline trennikoht Kilingi-Nõmme Keskkooli saalis (praegu kooli aula) oli poole väiksem. Vat see kiriku saal on ka nagu korvpallisaal - tellistest, kõrge ja kandiline. Kuuldavasti peeti EV aastapäeva aktust seal viimast korda. Edaspidi hakatakse vist Eesti Majas pidama. Rahvast, kes kohal käib, jääb aastatega vähemaks. Esimesel pildil on Laura-Liisa, kes aktusel teadustas. Teadustamine tuli tal väga hästi välja.

Mina kasutasin juhust, et eesti rahvast oli ühte kohta kogunenud ja müüsin neile meie poe sini-must-valgeid kaupu.

Palvust pidas õpetaja Thomas Vaga.

New Yorgi Eesti Haridusseltsi praegune esimees Toomas Sõrra. Tema sai Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgi, nagu ajaleht "Eesti Elu" kirjutas.

USA hümni laulmise koht. Ega väga palju rohkem rahvast polnudki, kui siin pildil.

Eesti praegune suursaadik Marina Kaljurand oli peakõneleja.

Ansambel Greip Pärnust. Laulsid a capella. Professionaalsed, hea oli kuulata.

Kohalik koor. Tavaliselt laulavad New Yorgi Naiskoor ja Meeskoor eraldi ja kuna mõlemad koorid on väga väikeseks jäänud, siis jäävad nad selle saali jaoks nõrgaks. Seekord laulsid nad koos (mehed ei paistnud naiste tagant hästi välja), aga olid esitamiseks ikka üle jõu käiva laulu võtnud (Anti Marguste "See on Eesti").

Kui meestele ja naistele tulid toeks New Yorgi Eesti Kooli lapsed ja õpetajad, tuli laul juba paremini välja. Nemad esitasid Rene Eespere "Ärkamise aega".

Selle nurga alt paistsid mehed ka tagareas välja.

Mina ostsin Eesti Maja köögist stritsli sünnipäeva tähistamiseks. Inna tehtud stritsel on alati kindla peale minek :)

Pärast aktust tuli suur osa rahvast ka Eesti Majja, kus sai head eesti sööki. Õlu oli leedu oma.

Suures saalis näitasime Helga Meritsa filmi "Klassikaaslased 1943". Hästi tehtud dokfilm teemal - miks ei olnud 1943.aastal 18-aastastel poistel peale sõtta mineku mingit valikut.