Maastikuarhitektide tööpõld

Brooklyn Promenad'i alla on tekkimas uued maastikud. Vaatame siis, mis siin edasi saab.

Puud ootavad siin kojujõudmist.

Köök

Kadunud sepa silmad

Mõni kuu enne igavikku lahkumist jõudis vana sepp Ivan Orav ka New Yorgis ära käia. Olid tal alles ilmekad silmad :)

Teiste silmad leiad siit.

Brooklyn

Brooklyni kallimate majade osa on sama ilus kui Manhattanil Upper West Side.

Bellporti pisikesed poed öösel

Itaalia restoran. Esmaspäeviti on seal merivähipäev.

Viinapood.

Kunstipood.

Antiigipood.

Porselanist kätepesunõu.

Korilased

Siin vahepeal mõned päevad Bellportis elades tõime omale merest söögi. Ise kohe selle peale ei tulnud, aga kohalikud soovitasid kala püüda ja kuna need kalad tulid isegi minu õnge otsa, siis erilist vaeva ei pidanud nägema, et nelja päeva õhtusöök nelja tunniga käes oleks.

Väikeses poes, kus müüdi kalasööta ja õngesid ja muid kalapüügi juurde käivaid asju, olid müügil ka Soomes valmistatud Rapala fileerimisnoad. Noaga koos oli Eestis valmistatud nahast tupp. Ja Hiinas valmistatud noateritaja. Sellise info lugesin noa pakendilt.

Tigedad hambad olid neil kaladel. Kahtlemata polnud tegemist vääriskaladega, aga süüa kõlbasid hästi. Kohalikud ütlevad nende kohta bluefish ja blue snapper.

Siit merest korjasime siis neid bluefish'e.

Kui ükspäev otsisime randa, kus ujuda saaks (Bellportis ujumise randa pole), siis leidsime selle kõrvalkülast nimega Patchogue (hääldatakse pätšhoug või umbes nii).
Vette tuli peale meie ka üks kohalik väga jutukas noormees, kes rääkis, et põhi on merekarpe täis ja tema käib neid sealt söögiks korjamas. Meie leiutatud korjamisetehnika (ehk siis klämmimine sõnast clam) käib nii, et seisad kaelani vees, sorgid varbaga põhjaliivas ja kui tunned karpi varba all, siis urgitsed selle liivast välja (ikka varbaga), võtad ta pöidade vahele, teed väikse kõhulihaste harjutuse ehk tõstad põlved vastu rinda ja saadki oma taldade vahelt karbikese kätte. Me korjasime neid molluskeid väikse pangetäie. Sellest aitas üheks õhtusöögiks. Kuidas nunnad merepõhjast karpe korjasid (aastal 1957), näeb siit.

Need molluskid (clamid) elasid siin rannas.

Bellporti ümbrust lähemalt uurides leidsime ühe matkaraja ja raja pealt pilvikud. Neid me üles ei korjanud. Mine sa tea, äkki need pole sellised süütud pilvikud, nagu Eestis, äkki kohalikud on mürgised.

Sellises ilusas metsas olidki pilvikud.
Praegu meenus mulle, et vahepeal algas sügis ju. Sellest siis ka seened metsas. Aga kuna me käime alles rannas ujumas, siis ei ole veel tunnet, et sügis on.
Kuigi jah, kaks päeva tagasi tuli esimene jõulutinin telekast.

Kalaküpsised Jaapanist

Ükspäev sain Jaapanist hea sõbra käest paki. Seal olid muuhulgas pisikestes pakikestes õhulised küpsised, mis maitsesid nagu krevetid ja kala. Need tumedad küpsised ei olnud mitte šokolaadi vaid vetikalehega ümbritsetud. Parajalt vürtsised ja head õlle kõrvale.