Miljonid ja Ameerika tähendavad tavaliselt raha, aga selles postituses otseselt mitte. Tänaseks on sada miljonit USA elanikku saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi. Mina ja mu mees ka. Kui siin said vaktsineerimisõiguse 50+ vanuses inimesed, broneerisin meile vaktsineerimise ajad turbovax.info lehel. Seal käis nii tihe sebimine, et kui endale sain aja 31. märtsiks ja hakkasin kohe mehele aega broneerima, siis talle sain esimese vaba aja 2. aprilliks. Broneerimine võttis aega, sest seal pidi paljudele küsimustele vastama ja iga hetkega vabad ajad kadusid. Broneeringud ja küsimustikule vastamise tõendi printisin välja, need tuli kaasa võtta.
Me soovisime saada Johnson&Johnsoni vaktsiini, seda jagati ainult kahes kohas - Manhattani keskel Javits Centeris (ülemisel pildil) ja Brooklynis ühes kohas.
Javitsis on sõjaväelaste abiga kõik väga hästi organiseeritud. Tegemist on hiigelsuure, konverentsikeskuseks ehitatud hoonega, aga poisid juhatavad kõik sujuvalt õigetesse kohtadesse.
Esimene ametnik mõõtis temperatuuri, küsis, et ega ma ennast haigena tunne ja talle pidi näitama oma broneeringu kinnitust, aga mitte ID-kaarti. Ta vaatas, et olen Johnson&Johnsoni vaktsiini saaja ja andis mulle kaasa kollase jäätisepulga. Javitsis antakse ka Pfizeri vaktsiini, erivärviliste jäätisepulkadega sorteeriti vaktsiinisaajad siis ära.
Selle pulga andsin enne järgmise ametniku juurde jõudmist ära sõdurpoisile, kes suunas Pfizeri vaktsiini saajad vasakule ja Johnsoni vaktsiini saajad paremale.
Kui mu mees kaks päeva hiljem sama vaktsiini saama läks, siis enam jäätisepulki ei jagatud vaid anti värviline kleeps rinda.
Kõik saalid olid järjekordade eraldamise linte täis, põrandatel suunakleepsud, nii et oma peaga ei pidanud mõtlema, kuhu minna.
Infotahvel teavitas, et selleks päevaks oli ennast sinna vaktsineerimisele kirja pannud 7819 inimest. Suuri rahvamasse polnud ega ka pikki sabasid.
Järgmise ametniku juures pidi ID-kaardi ka esitama ja vastama küsimustele (nimi, sünniaeg, postiindeks, kas oled haige olnud, mille alusel kvalifitseerud vaktsineerimisele, kas allergiaid on, kas võtad verd vedeldavaid prepapraate jne., samad küsimused, millele juba aega broneerides olin vastanud).
Ametnike laudadel olid nummerdatud lambid, vabaks saanud laua juures läks lamp põlema ja rahvast suunav sõdurpoiss saatis vastavalt sellele inimesi ametnike juurde.
 |
Pärast süsti saamist anti vaktsiinikaart ja suunati saali, kus võis istuda kaua tahad. Et olla kindel, et sul süstist halb ei hakka. Sealt võis endale ka veepudeli (või mitu) võtta.
Kui seal istusin, siis mängis ilus klaverimuusika ja ma algul mõtlesin, et see tuleb kõlaritest. Tegelikult seal oli päris klaver, mida keegi mängis. Kui ta lõpetas, siis rahvas plaksutas.
Kokku läks mul seal vast pool tundi - 15 minutit vaktsineerimiseks ja 15 minutit pärast istumiseks.
 |
| Matid ja hapnik juhuks, kui hakkab halb. |
 |
| Selline kena klaver kõigile kasutamiseks. |
Igavate tornide vahelt võib leida ka ühe Zaha Hadidi loodud hoone (mitte siin minu piltidel). Nad oleks võinud kogu selle ala tema hoonetega katta, see oleks äge olnud (ja ulmekallis ilmselt).
Mul olid vaktsiini kõrvalmõjud ka. Vaktsiini saamise päeval ei olnud midagi viga, süstimise kohas oli lihases sees nõrgalt selline tunne kui oled mesilaselt nõelata saanud. Järgmisel hommikul oli pea uimane ja nina ühelt poolt veidi kinni. Uimasus kestis terve päeva, õhtupoole tuli külmatunne ja tundsin ennast samuti nagu aasta tagasi koroonat põdedes (ma põdesin üsna kergelt). Siis kraadisin huvi pärast ennast. Oli lausa 38 kraadi. Öösel ka korra kraadisin, siis oli 37,6. Hommikul magasin kaua, ärkasin täiesti väljapuhanuna ja väga hea enesetundega. Palavikku ega muid haigustunnuseid rohkem ei olnud ega tulnud. Mu mehel ei olnud praktiliselt kõrvalmõjusid, vist oli veits uimasem olla kui muidu ja nina natuke vesine. Neil mu tuttavatel, kes on ka Johnson&Johnson vaktsiini saanud, kõrvalmõjusid ei olnud.
Alates 6. aprillist saavad ennast lasta vaktsineerida kõik, kes on vähemalt 16-aastased.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar