new york ilma glamuurita

New Yorgi Eesti Majas võistlesid pirukad

2012-01-29T20:52:00.002-05:00

Meil oli siin laupäeval pirukate võistlus. Küpsetajaid oli 14, degusteerijaid üle neljakümne- Pirukad toodi kodust kaasa, kohapeal ei tehtud. Ja mõni küpsetaja oli kohe mitut erinevat sorti pirukaid teinud.

Iga taldrik sai numbri ja kirjelduse, et mis piruka sees on.

Need koogid ja pirukad ei võistelnud, need olid Eesti Maja koka Inna tehtud. Korvikesed on täpselt nagu Eestis. Õnneks nad pole odavad, muidu ma sööks neid mõõdutundetult, nagu ma seda alati Eestis teen :)

See märk on rohkem New Yorgi Eesti Kooli õpilastele mõeldud, enne pirukavõistlust oli kool ka. Aire on seal abiõpetaja.

Kohvik oli rahvast täis ja lärm oli päris kõva, nii et Liisi pidi tükk aega kellukest helistama, kui sõna võtta tahtis. Liisi nimelt oli organisaator. Ja meil on Eesti Maja baaris kelluke, mis paljusid üritusi on aidanud korraldada.

Üllatuskülalised Toronto Eesti Maja kohvikust (paremal on meie Eesti Maja baaridaam Urve). Vinged eesti naised sõitsid öö läbi Torontost New Yorki, et oma pirukatega konkursil osaleda ja lisaks tassisid kingituseks kaasa suure kringli. Eks nüüd tuleb meie kokkadel vastuvisiit ka teha :)

Eks ole ilus toronto eesti kringel. Järgi ei jäänud muidugi midagi.

Mõni hindas kohe põhjalikult.

Lapsi pirukatega ei meelita.

Sealihasööja rahvas. Vasakul olid sealihaga pirukad, paremal kalkunilihaga.

Tulemuste arvutamine.

Liisi on meil selline pisike Pöial-Liisi, et pidi tooli peale ronima, kui teadustamiseks läks. Siin pildil on ta kõrval kaks võitjat - Ülle ja Arne. Ülle Torontost sai parima magusa piruka auhinna, Liisi ja Arne aedviljapirukad olid võrdsed. Lihapirukatest olid parimad Aire omad

Paremal pool on võidukook (Üllelt Torontost), vasakul Kadri ricotta-jõhvikapirukad, mis olid ka väga head.

Vasakul Liisi porgadipirukad (nr. 3), paremal Arne spinati-porru-seene-hernepirukad. No olid head :)

Keskel Aire singipirukad.

Minu lemmik oli Kadri porgandikook.

Õunapirukad (Kadri tehtud).

Baaris on meil selline tore tooteminurgake.

Hall lumepäev

2012-01-21T18:12:00.002-05:00

Täna tuli selle talve esimene lumi. Kunagi oktoobris oli ka üks lörtsiilm, aga see ei lähe arvesse. Ja muidugi on iga lumesadu siinsete ilmateatajate arvates lumetorm. Tegelikult tavaline vaikne peenikese lume sadu. Täna on akromaatiline ilm.

Iga lumi muutub siin kiirelt keemia abil kevadiseks poriks, sest oh häda, kui keegi libastuma peaks ja autojuhtidel ju ka lumesõidukogemust pole ega tule.

Viies Avenüü

Inimene vihmavarjuga tegi rõõmuhüppeid, mitte tuul ei tirinud tema varju.

Siin pildil on jällegi see maja, kuhu saab näiteks 46 miljoni dollari eest korteri osta. Üks vene helilooja ostis. Võibolla maksis 49 miljonit, ei mäleta enam.

Nüüd vaatame, milliseid liulaskmisasju kasutavad tänasel päeval Central Pargis viibijad.

Lumesahk pargis

Subway tähendab meil metrood.

Lõpetuseks pilt rongist, millega täna Brighton Beachi sõitsin. Sain sealt muuhulgas 2,5 kilo tatart hinnaga 3.99 USD. Oma kodu lähedalt idaeuroopa poest saan sama raha eest 200 grammi.

Indiaanlaste muuseum

2012-01-15T20:17:00.001-05:00

Eelmisel pühapäeval käisime indiaanlaste muuseumis. See on Lower Manhattanil endises tollimajas. Ilus vanaaegne maja seest ja väljast. Muuseum ise on üsna väike, jõuab paari tunniga läbi vaadata. Seekord oli üks väljapanek Isleta Pueblo indiaanlastest, kes elasid praeguse USA New Mexico osariigi aladel enne hispaanlaste tulekut. Hästi elasid, tegid põldu ja olid muidu targad. Ainult et oma kirjakeelt neil polnud, ajalugu ja elukogemused anti edasi laulude ja juttude kaudu.

See asi käib pähe.

See käib ka pähe.

Ja seegi asi on peakate.

Luust kaunistused puust peakattel.

Piip

Lapsekandmise asi.

Mokassiinid. Pärlitega tikitud.

Viiul. Pärlitega tikitud.

Mask

Tipii

Paljulapseline.

Läbi roosade prillide

2012-01-01T19:30:00.000-05:00

Selle aasta viimnepäev

2011-12-31T20:22:00.001-05:00

Sel ajal, kui Eesti algas uus aasta, olime meie Gantry pargis. Jõime veini, sõime juustu ja piparkooki ja tegime pilte. Ilus soe õhtu oli.


Silla all pildid tegin Queensbridge pargis. Keskööks läheme Astoria parki, šampus kaasas nagu alati. Nii sooja aastavahetust pole minu New Yorgi ajal veel olnud.

Selle aasta jõulud Astorias

2011-12-25T12:22:00.001-05:00

Marianne kommi sain Skandinaavia majast Park Avenüült, pakk maksis $4,20, vist oli viimane pakk.

Siin aknal oli vahva creepy lumemees, silmad põlesid erivärviliselt peas nagu Halloweeny tegelasel.

Viimastel aastatel järjest vähenes tuledes majade arv meie külas, aga sel aastal on kaunistusi rohkem kui eelmisel aastal oli, inimesed on esimesest masu ehmatusest üle hakanud saama.

Täispuhutud tegelased.

Esiplaanil olev lammas oli vist hinge heitnud, lamab külili. Ma mõtlesin neid asju vaadates, et kuidas tekib inimesel poes mõte, et vat sellist asja ma tahangi oma maja ette panna. Aga noh, kui keegi sellise asja välja mõtleb ja tootmisse saab, antud siis ilmselt leidub veel neid, kellele asi rõõmu teeb.


Siin jõulumees kerkis kuuse seest ja kadus sinna ikka ja jälle. Kuuse sisse tagasi kukkudes lõi alati nina lömmi ja sirutas käe abipaluvalt välja. Me ei päästnud teda.

Ma ise ilutegija.

Üks balletisoolo suures plaanis

2011-12-19T22:55:00.000-05:00

Laupäeval oli New Yorgi Eesti Majas jõulupidu ja sinna oli esinema kutsutud ka American Ballet Theatre'is tantsiv Veronika Part, kelle isa on eestlane ja ema venelane.
Veronika tantsis surevat luike ja rahvas hüüdis bravo! Ilus oli ja hingeminev.

Mul on kiired ajad olnud, aga katsun ikka tasapisi pilte siia panna. Pealegi saab kiire kohe-kohe läbi ja jõul hakkab pihta. See tähendab, et jõulumüügid ja -peod on peetud :)

Õhtu linna peal

2011-12-07T21:16:00.002-05:00

Macy's-maailma suurim kaubamaja (muidugi on njuujorklased maailma naba ja ainult siin on maailma suurimad asjad :)) ja maailma väikseim kaubamaja (esiplaanil oleva musta mehe seljas - tassib Hiinas tehtud "firma"käekotte ja laotab need Victoria's Secreti pesupoe juures tänavale ning ostjaid pole mitte vähe. Politsei saabudes "kaubamaja" sulgub kiirelt ja põgeneb).

Kärumajandus - ühest saad vorstisaia ja teisest võimaluse (fotošopitud) ilusaid tüdrukuid vaadata. Või vähemalt tunde, et elu on ilus ja tüdrukud käeulatuses.

Times Square. Sel õhtul oli väga soe, nii et normaalne riietus.

Bryant pargi jõulupuu.

Veel kärumajandust - Rockefeller Centeri juures saad peale vorstisaiade ka küpsetatud kastaneid osta.

Iga-aastased jõuluinglid Rockefeller Centeris.

Tinasõdurid on ka seal igal aastal.

Seegi kuulihunnik on igal aastal 6. Avenüül Radio City Halli'ist üle ristmiku.

Üks tänav, pink ja puud.


Menüü seina peal. A-täht uksel näitab, et tegemist on puhta toidukohaga. Siin hakati sel aastal söögikohtadele välja andma puhtuse taset näitavaid tähti - A on kõige puhtam ja C nii puhas pole. Peaks Hiinalinna vaatama minema, kas seal ka mõni A on.

Berdorf Goodmani jõuluaknad

2011-12-06T21:46:00.000-05:00


Käisin ühel soojal õhtul 5. Avenüül pildistamas, rahvast polnud jalus. Nüüd on ilmad külmad ja turistid kohal, Rockefelleri kuuse ligi ei pääse. Selle akna peale pannakse päeval juveelid.

Iga-aastane glamuurikoht siin blogis.

Teil talliskäimise riided ostetud?

Murueide tütar

Lõvi Lõrr

Selline kena kaubamaja 5. Avenüül Central Pargi lähedal.

Selle orava nad vist korjasid Central Pargist ja tegid topise. Aga võibolla ka mitte.

Natuke vaateaknaid

2011-12-05T19:37:00.001-05:00

Macy's kaubamaja selle aasta jõuluvaateakende läbiv teema on hammasrattad.

Üks antiigipood 5. Avenüül hakkab uksi kinni panema. Või teeb niisama jõulueelset müügitrikki vanast kaubast lahtisaamiseks.

Saks 5th Avenue kaubamaja teema sel aastal on Land of the Bubblemakers. Suuremad kaubamajad on praeguse majanduse oma vaateakende teemadega ilusti kokku võtnud - ühed puhuvad mulli ja teised jäävad hammasrataste vahele.

Gucci käekottide reklaamnägu on Fiat.

Šokolaadipood Rockefelleris.

Uniqlo uus pood 5. Avenüül.

Kolmapäeval Manhattanil

2011-11-06T18:36:00.000-05:00


Kolmapäeval olin kahele Eestist tulnud arstile giidiks, tegin möödaminnes mõned pildid ka. Alguses näiteks Rockefeller Centeri juures. Nad läksid sinna vasakule üles, ma lugesin niikaua all uut Eesti Naist ja Tiiut.

Lego poe juures on Eesti lipp ka nagu ma nüüd pildilt näen.

Rockefelleri liuväljal sihib üks kullast meest uisutajaid tulega.

Aknapesijad.

Meil on siin ilusaid maju ka, vanast ajast jäänud.

Aga see on üsna uus maja (One World Trade Center) , millele tuleb 104 korrust (kõrgus 417 m, koos antenniga 541,32 m) ja eeldatavasti avatakse 2013. aasta aprillis.

Zuccotti pargist läksime ka läbi, seal ikka Occupy Wall Streeti meeleavaldajad.

Meeleavaldajad on telgid üles pannud, ilm pole viimasel ajal just suvine.

Olukord kontrolli all.

Pommikoer tööl. Ta äsja nuusutas selle auto üle, nüüd saab autojuht rahulikult edasi sõita. See koht on Wall Streeti juures, mõlemal pool autotõkked. Autojuht näitab loa ette, lastakse ühest tõkkest läbi, siis nuusutab pommikoer auto üle (autotõke läheb sel ajal auto taga teele ette jälle) ja võibki peale teise tõkke kadumist edasi sõita.

Linna panoraami vaatasime Staten Islandi praamilt.

Brooklyn Bridge Park

2011-10-31T18:32:00.000-05:00

Kuu aega tagasi tegime ratastega tiiru Brooklyn Bridge Parki. Seda ehitatakse juba mitu aastat ja nüüd saab päris pikalt mööda kallast minna.

Pargis on uus karussell (ma arvan, et uus, sest kui ma seal viimati paar aastat tagasi käisin, siis veel polnud).

Ilu pildistamine :)

Selliseid rattaid saab New Yorgis rentida.

Vasakul üleval on Brooklyn Heights Promenade, kus inimesed käivad imetlemas vaadet Manhattanile ja kaks alumist riiulit on kiirtee - Brooklyn-Queens Expressway (BQE) - üks riiul ühes suunas ja teine teises suunas sõitjatele.

Vanasti olid siin kaid, nüüd enam laevad siia ei tule.

Williamsburg

2011-10-21T19:22:00.004-05:00

Williamsburg, Kent Avenüü. Me vahel sõidame seal ratastega, kui Brooklyni poole asja on. Selline tore muutustejärgus linnaosa, mis kahjuks küll on muutumas vanadest isikupärastest tehasehoonetest mõttetuteks klaastornideks, kuhu kortereid ostab valitud rahvas. Aga praegu on seal veel huvitav.

Rändurperemaja

2011-10-21T17:04:00.000-05:00

Octoberfesti aegu

2011-10-21T16:44:00.002-05:00

Pildil on tuhatoos pubi ukse kõrval.

Mu mees leidis ükskord Long Island Cityst sakslaste õllepubi WunderBar. Asub tema 37. Avenüül ja 11. tänaval mingite autoremondikohtade ja väikeste tehaste vahel. Kui sõitsime ratastega Brooklyn Bridge parki vaatama, siis tuli see pubi meelde ja läksime sealt läbi, võtsime grillitud kanatiibu kaasa. Söök oli hea ja muidugi saab seal igasuguseid saksa vorste ja muid selle kandi rahvustoite süüa. Hinnad on normaalsed (14 suurt kanatiiba 10 dollari eest, aga peab peale passima, et söök oleks korralikult tehtud, mu mees sai ükskord pooltoorelt need kanatiivad), pühapäeviti kell 1-4 saab 14 dollari eest süüa niipalju, kui jõuad.

Saksa õlut saab ka muidugi juua, nii vaadist kui pudelist.

Kahjuks me ise eelmisel nädalal sinna Octoberfesti tähistama ei jõudnud, seega suurte rindadega saksa Helga pilt sedakorda puudub.

Pidulikud inimesed

2011-10-17T19:28:00.000-05:00

Ükskord olin jälle kaameraga Gantry pargis ja siis saabus sinna Brooklynist orkester, tüdrukud riietatud sametisse ja sulgedesse.

Sellise bussiga tulid.

Soul Tigers oli nende nimi.

Tüdrukud ei mänginud trummi, nemad võimlesid orkestri ees.

Siis tulid sinna ühed pulmafotosid tegema (Gantry pargis on ilus vaade Manhattanile).

Orkester pani ennast ritta ja hakkas jõe poole minema.

Pulmaseltskond läks järgi.

Pruutpaar.

Kodulinn

2011-10-16T18:20:00.000-05:00

Times Square

Hiltonite hotell World Trade Centeri hukkumiskoha kõrval.

Kuldne kodukotun.

Laulva revolutsiooni proov Zuccotti pargis

2011-10-15T23:22:00.000-05:00

Paar videot Occupy Wall Streetist

2011-10-15T22:55:00.001-05:00

Wall Streetil oli täna vaikne,

2011-10-15T22:46:00.000-05:00

miitingud olid mujal linnas ja kella viieks õhtul koguneti Times Square'ile. Seal oli enne sõjavastane miiting ja siis algas päris möll. Rahvast oli vist miljon, ma tulin enne ära, kui liiga kitsaks läks.

Aga päris alguses läksin Wall Streeti lähedale Zuccotti parki, kus rahvas elab juba mitmendat nädalat. See on väike park kõrghoonete vahel ja nii rahvast täis, et maapind välja ei paista. Inimesed ööbivad seal, neil on magamiskotid ja kiled ja oma söökla ja prügimajandus. Täna oli seal rahulik ja sõbralik olemine, üks grupp laulis hare krishna ja üks grupp jagas laululehti, see nurk oli laulva revolutsiooni moodi. Mõned pidasid kõnesid ja mõned vaidlesid ja igaüks tahtis oma plakatiga pildile saada. Kaks meest vorpisid rinnamärke teha, raha ei küsinud, kes tahtis, see annetas. Kõik tahtsid annetada :) Kaks inimest tegid siiditrükis T-särke, nende juurde oli pikk järjekord.

Occupy Wall Street, kes veel ei tea, juba viies nädal. Neil on ka oma paberajaleht lisaks veebilehtedele.

Hommikul olid nad käinud Chase pangas oma arveid sulgemas, et viia raha väikestesse pankadesse. Selle käigus kuuldavasti arreteeriti mõned inimesed. Väga palju löömist selle aja jooksul siin olnud pole, politseinikud, keda mina täna kohtasin, olid sõbralikud ja abivalmid.

Linnapea nüüd jälle jutustab, et kuna politseile tuleb ületundide eest maksta teie pärast, streikijad, siis ei jätku enam õpetajate ja päästjate palkadeks. Ühel õhtul ta ka rääkis mureliku näoga, et protestite siin pangatöötajate vastu, kes teenivad 40-50 000 aastas (keskmine palk siin). Eks igaüks näeb asju nii nagu tahab näha. Õpetajatele ja päästetöötajatele saaks rohkem palka maksta, kui riigi raha ei antaks p-sse kukkunud ja liiga ahneks muutunud pangajuhtidele ja börsil raha liigutajatele preemiateks. 700 miljardit lihtsalt haihtus. Äkki aitaks riigile raha sisse tuua nende ettevõtete maksustamine, kes tootmise siit Aasiasse viisid?

Mõned vaidlused olid tulised.

Siin sai riideid ka annetada ja omale võtta, kui vaja.

Kuda - kuda?

Need sõjad tuleb ära lõpetada. Kaua võib!

Söökla - igaüks võis tasuta võtta. Kooke oli ka.

Hare Krishna nurgake.

Siit sain omale Occupy Wall Streeti märgid.

Chase pank oli barrikaadidega piiratud, et inimesed väga lähedale ei pääseks.

Aga siin ongi Wall Street. Täitsa tühi, ainult mõned politseinikud ja turistid.

Autotõkked igal pool väljas (normaalsetel aegadel on need tee all peidus).

Wall Streeti Metroopeatuses oli täna "juhuslikult" koristuspäev. Teised peatused olid ikka lahti :)

Trumpi majakesed ka ilusti kaitstud.

Juhuks, kui keegi tahab Wall Streetil korterit rentida, siis siin on telefoninumber ja veebsait. Üks turvalisemaid paiku, pidev politseivalve ja autoga ligi ei pääse. Ega Manhattanil keegi oma autoga sõidagi :)

Börsihoone esine.

See pilt on juba Times Square'i lähedal tehtud. Tiiger ja Puhh tõmbavad hinge, neil on täna palju tööd olnud, sest enamus meeleavaldajaid läheb neist mööda.

Times Square. Tihedalt täis, nagu uusaastaöösel.

Suurtele koertele palun suured maksud.

Lipu uus kavand juba valmis.

See siin on Bryant pargi serv. Meeleavaldajaid aina voolab juurde. Politseil vist enam tarasid ei jätkunud, tulid mootorratastega kõnni- ja sõiduteevahelist piiri hoidma.

Papagoid

2011-10-09T19:23:00.000-05:00

Terve suve olid ühe lemmiklooma poe ees papagoipuurid. Mõtlesin ikka, et peaks pildistama. Siis tuli sügis ja pluss 13 kraadi ja papagoid viidi tuppa tagasi.

Eile aga algas jälle suvi ja täna oli ilusti pluss 29 ja papagoid õues.

Eks see läbi puurivarbade pildistamine on omaette ooper. Mõnel pildil on linnukesed siiski äratuntavad, need julgesin blogisse panna.

Need kollased on Sun Conured :) Hind 500 dollarit üks linnuke. Umbes kuldnoka suurused.

Tema on kõige kallim linnuke. Kakaduu. Maksab 1700 dollarit. Oli puuris üksi ja võpatas iga kord, kui mõni naaberpuuri elanikest kraaksus. Papagoid teevad väga kõva häält.

Nemad on Nanday Conure nimega ja maksavad 300 dollarit linnuke.

See valge papagoi on Pung Neck, hind 700 dollarit. Ta puuri peale on kirjutatud pellet eating parrot, mis iganes sellega siis mõeldakse.

Näete, tiivad kärbitud. Äkki muidu lendab peremehe juurest puu otsa.

Pildil on papagoi pea alaspidi ja tiib laiali sirutatud (juhuks, kui keegi aru ei saa, et misasi siin pildil on).

Kui palju need suured papagoid maksavad, ma ei tea, neil puuri peal hinda ei olnud.

Iga möödamineja karjub neile Hello ja ootab, et papagoi vastu karjuks. Lapsed torgivad näpuga ja mõni täiskasvanu ka. Kahju neist lindudest, ukerdavad oma puurides.

Reklaamipaus

2011-10-09T17:34:00.001-05:00

Mul juba ammu plaanis sellest jogurtist juttu teha, aga alati on ta enne söödud, kui pildi peale jõuab.

Kui Eesti inimene USA-sse elama tuleb (või läheb Eestist mujale Euroopasse või Austraaliasse), siis ta algul tükk aega kaebleb selle üle, kuidas kõik jogurtid ja hapukoored on vale maitsega ja kohupiima üldse ei müüda. Nutt ja hala. Vat see jogurt on sama maitsega nagu Eestis ahjuõuna jogurt. Ja teised sama seeria jogurtid on ka päris head (kitsepiima oma mulle isiklikult siiski ei maitsenud ja light tooted on nagunii mingi imeliku maitsega). Tehtud on tema Kanadas ja meil Astorias müüakse neid peaaegu igas toidupoes. Hind $1.25 - $1.49, olenevalt poest. Whole Woodsis on ka seda. Vahel saab ka 99 sendiga. Jube hea on värskete vaarikatega süüa.

Aga mis hapukoorde ja kohupiima puutub, siis neid saab osta venelaste poodidest. Kohalikud väliseestlased kasutavad kohupiimakookide tegemisel edukalt ka ricottat, ma ise pole veel proovinud. USA kohupiim on farmers cheese, aga see tõesti ei saa päris õige kohupiima lähedalegi. Samas venelasi ja nende poode on igas linnas.

Eestlasele tuttavat keefiri teeb Lifeway, USA firma, venelaste asutatud. Nii et eestlane, USA-s nälga sa ei sure. Tuleb ainult õigel ajal õige infoni jõuda :)

Õunaaeg

2011-10-09T17:19:00.000-05:00

Ma iga kord ostan neid ploome, need on kohalikud ja maitsevad nagu eesti ploomid. Kohalik nimetus on italian prunes. Nael (453 gr) maksab 99 USA senti.

Need siin ees on ploomid Tšiilist, edasi tulevad nektariinid ja virsikud, tagapool on erinevat sorte apelsine.

Praegu saab minu lemmikpuuviljapoest Berry Fresh (ongi selline nimi, ei ole fresh berries) osta otse puu otsast võetud õunu, kilohind 0.75 - 1.53 eurot. Sel aastal on õunad kallid. Varem on ikka olnud kõik õunad sügisel maksnud 49 USA senti nael (ehk siis 75 eurosenti kilo), aga sel aastal on sellise hinnaga ainult üks sort, teised on kallimad.

Laisa inimese asi

2011-10-09T16:26:00.002-05:00

Täna teeme õues grilli, palav ilm on, pluss 29. Kuna tuult ei ole, siis mu mees (elektroonik TPI-st) leiutas tuulepuhumise asja. Ta ise ei viitsinud kogu aeg süte alla ja peale puhuda. Uued aparaadid ju ikka tekivad sellest, et oma enegriat ei viitsi kasutada.

Grillivärk on meil auväärses eas, ilmselt pärit 50-ndatest aastatest. Malmist. Pärit majaperemehe ammendamatustest varudest. Sinna käivad võred ka peale, aga me kasutame ühe teise väikese grilli võret. Meil on normaalsete inimeste grill ka olemas, aga see on liiga suur tavalise kahe inimese õhtusöögi tegemiseks.

Grilli all on meil uhke laud, ka peremehe varudest. See on mõeldud ükspäev prügisse viskamiseks, aga niikaua kui ta meil tagaõues laiutab, me kasutame seda.

Peremehel nimelt läks tervis halvemaks (ta on nii umbes 85-aastane) ja ta komandeeriti San Marinosse tütre juurde. Kõik ta asjad tõstis poeg korterist välja ja viskab neid jupi kaupa prügipäevadel ära. Korter üüriti ooperilaulja häälega peretuttavale. Ma olen seda meest laulmas kuulnud, võimas.

Aga nüüd tuulepuhumise insener-tehnilisest lahendusest ka. Kasutatud on plastpudelit ja arvutist võetud ventilaatorit. Voolu annab arvuti toiteblokk. Muidugi pole need arvutiasjad meil praegu kasutusel olevatest arvutite küljest võetud, meil on selliseid juppe varuks mitmeid.

Sellise ilusa tule puhub üles.

Algul puhus alt (versioon 1),

siis protsessi kiirendamise mõttes ülevalt poolt ka (versioon 2).
Leiutise katseperioodil selgus, et versioon 2 töötas paremini. Versioonil 1 kasutatud plastpudel võttis tuulehoogu vähemaks.
Kuna enamasti me sõidame ratastega grillima kusagile parki, varustus ratta pakiraamil ja seljakotis kaasas, siis looduses vooluallikana toiteplokki kasutada ei saa. Selleks puhuks on meil ise kokkumonteeritud aku, milles on kasutatud neid patareisid, millega muul ajal mudellennukid lendavad.

Olime maal

2011-09-25T12:33:00.004-05:00

Olime mõned päevad maal, Bellporti külas Long Islandil (poolteist tundi sõitu, kui pole just tipptund). Meie ühel sõbral on seal maja ja ta juba kaks aastat räägib meile, et minge elage ka seal vahelduseks. Nad ise olid sel ajal linnas, neil on siin ka suur korter. Nii et saime omapead olla ja hea oli vahelduseks inimestest natuke eemale saada. Ega see küla muidugi inimtühi pole, seal elab 2000 või rohkem inimest, aga iga pere oma suure aia sees, kõrged hekid ümber. Mõned majad on väiksema mõisa mõõtu. Aga vähemalt oli meil omaette õu, mitte naabriperega kahe peale, nagu linnas.

Naabrivalve muidugi ei maga, ühel õhtul, kui oli pimedaks läinud (lõunamaal on öösel kottpime, eksole) sõitis politsei meile õue ja ütles, et nad lihtsalt kontrollivad. Sõbralikud poisid olid, isegi meie nimesid ei küsinud. Ju keegi külaelanikest nägi, et kolmelapselise pere asemel elavad mingid võõrad nüüd seal majas ja arvas, et politsei võiks küsida, et mis teeme seal.

Maal oli tore olla, värske õhk ja linnulaul. Sääsed ka. Käisime kaks päeva hommikul vara kalal (äratus kell pool seitse) ja linnud laulsid päikese tõusu ajal nagu kevadel. Ilmad on praegu soojad kah ja päike tuline.

Tagumise aia juures kasvab bambusevõsa.

Puuhunnikud on õues viimase suure orkaani Irene'i ajast. Enne orkaani nimelt tehti külaelanikele ülesandeks kõik kahtlased suured puud maha saagida, et need orkaani ajal maju ei lõhuks. Kusjuures neid puid saagima tohtis kutsuda ainult külavalitsuse poolt määratud firmasid. See läks meie sõbrale 2500 dollarit maksma. Kuna majas on kamin, siis saab need puud talvel kenasti ära põletada.

Orkaani ajal tuli selle maja keldrisse meeter vett ja majaesine muru lahkus koos suurveega. Meri on majast umbes 100 meetri kaugusel. Õigemini küll Atlandi ookean. Lisaks oli elekter nädal aega ära, aga kohalik päästeamet tõi generaatori, et saaks vähemalt veepumba keldris tööle.

Naabermaja aia taga. Tundub mahajäetud.

Bambus

Maja külge on ehitatud mõnus katuselaune, seinad putukavõrgust. Hea muretu õues olles oma asju teha, sääsed ei pääse ligi ja vihm ei saja pähe.

Kormoran kuivatab tiibu. Ta istub niimoodi vähemalt 15 minutit liikumatult.

Vanamehed ja meri.

See on Bellporti sadam, käisime seal kala püüdmas. Kuna me oleme amatöörid, siis saak jäi väikeseks, aga paar õhtusööki saime ikka.

Mets Brookhavenis looduskaitsealal.

Mõned pildid autoaknast. Enamust majadest niimoodi sõidu pealt pildistada ei saa, hekid on ees või siis suured puud.

Püüdsin ühe tundmatu kala, meie sõber arvas kirjelduse järgi, et see on sea robin, aga ma vaatasin just päris sea robinist pilte ja need on natuke ikka nagu teistmoodi. Igatahes maitses ta sama hästi kui nagu näiteks ahven. Mu mees sai järgmisel päeval samasuguse kala kätte. Muidu tavaliselt püüame blue fish'e, kes on ka ahvenate sugulased.

Hommikuudust tulid luiged.

Ja läksid oma teed.

Üks krabi mässis ennast tamiili külge ja eks ta tuli selle peale välja tõmmata. Sõime ta pärast ära.

Üks päev oli üleni vihmane. Aga soe. Nii et läksin outletti šoppama, pärast tegin leiba ja jäätist.

Õhtusöök.

Seesama krabi, mis paar pilti varem oli sinine.

Järgmisel päeval püüdis mu mees kahvaga juba rohkem krabisid. Sadamas on silt, et üle 50 krabi päevas püüda ei tohi ja müügiks ka püüda ei tohi ja alla 4,5 tollise mõõduga krabid tuleb vette tagasi lasta. Kalad peavad vähemalt 6,5 tolli pikad olema.

Kenas päiksepoolses toas.

Pood inimestele, kellel on aed, soovitavalt suur aed.

2011-09-05T20:35:00.003-05:00

Me käisime juunikuus ühes suures aiandis. Panen nüüd lõpuks pildid ka siia, muidu on varsti talv ja lumi ja teised teemad.

Kõik taimed ja asjad neil piltidel on müüa. Või noh, peaaegu kõik.

Hea, et mul aeda pole, see pood ajaks mu pankrotti. Ma ei oskaks sealt ainult kahte asja välja valida.

Vast siit osakonnast ma midagi ei ostaks, aga igalt poolt mujalt oleks kõike võtnud.

Taga paremal on lindude jooginõud.

Purskkaevud.

Sellise meetrikõrguse pronksist baleriini saab osta 4600 dollari eest.

Aiamajakeste osakond.

Savipotte ja -vaase oleks kohe hulgim võtnud.

See traktor pole müügis, aga kõik puud näiteks on, mullapalliga.

Sissesõidutee. Lillepottide suurust saab autoga võrrelda.

Pronkshobune ja ratsanik on elusuuruses.

Neil on seal hiigelsuur poemaja ka, kus on seemned ja linnumajakesed ja muud väiksemad pudinad. Ja eri sorti muldasid ja multše saab kaaluga osta.

Ja eraldi osakond on maitsetaimedele.

Astoria peale orkaani

2011-08-28T12:12:00.001-05:00

Õues käidud ja tormi tagajärjed üle vaadatud. Midagi hullu polnud juhtunud, paari mahakukkunud suurt oksa nägime ja jõeäärne tänav oli ka üle ujutatud, aga seal on alati vesi, kui suurem vihm on olnud.

Nii et linnavalitsuse poolt lubatud suuri kahjusid meie kandis polnud, mis on kahtlemata tore.

Öösel oli natuke ärev tuule plagistamist kuulata, aga nüüdseks on vihmast saanud udu ja Irene lahkunud põhja poole. Head teed tal minna.

East River on päris kõrge, aga üle kallaste ta Astoria pargi juures ei tulnud.

Siin on see tänav üle ujutatud, mis alati vihmaga vee alla jääb. Kuna siin eriti suurt liiklust pole ja elumaju ka lähedal ei ole, siis see vesi kedagi ei sega.

Tüdruk kõnnib kõnniteel, aia taga on jõgi.

Sellist peenikest oksapuru oli park täis.

Politseiauto pandi lombi ühte serva, sest kesse viitsib neid hooga vette sõitnud ja küünlad märjaks pritsinud autosid pärast õngitseda.

Manhattan asub hetkel Andromeeda udukogus.

Vasakul sõidutee, keskel kõnnitee, paremal jõgi.

Iga oja jõuab ükskord jõkke, ta selleks ületab kõik tõkked :)

Esiplaanil sõidutee, tagaplaanil jõgi.

Vasakul need valged asjad on liivakotid, mis peaks nagu vee eest kaitsma. Siin on veetõke küll väga madal tehtud, aga ega selle maja juurde vett eriti ei voolanud ka.

Selle auto omanikul läks natuke kehvasti, meie kandi ainuke mahalangenud puu kukkus tema auto peale.

Ja osa sellest puust kukkus teise auto peale.

Läksime mööda õuest, kuhu tohib ainult tanke parkida :) Tanke me ei näinud.

Siin on ka päris suur oks alla kukkunud, aga ta tegi seda viisakalt, kukkus lageda tee peale. Keegi ei saanud pihta ja hea pärast ära koristada.

Nii et jah, seekordne orkaan möödus meie rajoonist suhteliselt valutult.

Orkaanipiirkonnast

2011-08-27T18:35:00.002-05:00

Reedel tulime rannast ja kuna meil on metroo lõpp-peatus, siis alati öeldakse rongis sõidu lõpetuseks: "This is the last stop on this train! Everyone please leave this train! Thank you for riding with the MTA NYC Transit!" ja vahel öeldakse, kui rong tagasisuunas enam reisijaid peale ei võta "This train is out of service!"

Tegime laused natuke ümber - This is the last day of the city! Everyone please leave the city! Thank you for having lived in New York City! This city is now out of service!
See tuli muidugi sellest, et telekas kogu aeg räägiti, et laupäeva õhtul kella viieks peavad kõik A-tsoonis elavad inimesed olema evakueerunud. A-tsoon on madal jõgede ja mereäärne ala.

Ja nüüd siis täna poeskäigul ja pargis tehtud pildid (väikese viletsa videokaameraga tegin, nii et kvaliteedi puudumine ei ole mitte fotograafist vaid loomulikult kaamerast tingitud :):):).

Kogu ühistransport pandi seisma kell 12 päeval ja enne esmaspäeva hommikut linnaliinibussid ja bussid ei sõida. Samuti pandi kinni pangad.

Joogiriiulid toidupoodides olid üsna tühjad. Samuti küünalde ja loomatoiduriiulid.

"I don't like this" ütles üks tädi tühja loomatoiduriiuli juures seistes.

Järjekorrad olid pikad, aga liikusid väga kiirelt, kõik kassapidajad olid tööle kutsutud. Seisin kassajärjekorras maksimaalselt kümme minutit.

Prügikastid tänaval olid tagurpidi keeratud, mis aga ei takistanud inimestel prügi nende peale panna.

Kuna telekast näidatakse pidevalt, kuidas inimesed oma aknaid kleebivad ja liivakotte laotavad, siis igaks juhuks on oma aknaid kleepinud ka need, kellel suuri puid maja lähedal pole. Mine tea, mis siin täna öösel lendama hakkab.

Restoran Agnanti.

East River Astoria pargi juures.

Jõgi on madal alles. Aga orkaani tulekuni on ka kolm-neli tundi aega.

Meie pesumaja.

Vaatame siis, kauaks meil elektrit antakse ja kuidas elu esimene orkaan välja näeb. Esmaspäeval peaks ilus ilm olema, Irene oma teed lahkunud. Loodame, et väga seda linna ei räsi.

Jällegi - mida näen, sellest laulan

2011-08-11T21:41:00.000-05:00

Sõitsime kaks päeva linna vahel ringi. Mitte igavusest, meil oli kaubanduslik eesmärk ka ja lausa teise päeva õhtuks oli asi käes. Siinkohal hakkab buss diagonaalis teed ületama. Linnaliinibuss. Pea kohal kulgeb metrooliin nr. 7

Buss on eesmärgi peaaegu saavutanud. Suurema masina eest hoitakse reeglina igaks juhuks kõrvale.

Siin vasakul ka metrooliin tänava kohal.

Kroonika mõttes bensuhinnad. Selle raha eest saab galloni ehk 3,7 liitrit. Kaks aastat tagasi oli dollari võrra odavam.

Queens Boulevard.

Siin läheb teest üle Long Island Railroad ehk siis raudtee äärelinnadesse ja linnast välja.

Dollariga 100% puuvillaseid T-särke ja nelja dollariga kunstmatejalist suveasju.

Odavkaubamaja

Kodud

Kah odavkaubamajad. Ikka Hiina toetuseks.

Ei käinud me vahepeal Lähis-Idas ega Aasias, ikka Queensis olime. Möödusime bensiinijaama ja taksopargi ning autotöökodadevahelisse kolmnurka pigistatud 6-ruutmeetrisest aiamaast. Seal kasvas kurk ja mingid kõrvitsalised, mille üle hõljus tugev bensiinilõhn.

Aiaks on kasutatud ehitusobjektidelt toodud võrku.

Natuke elurajoone.

Jälle raudteede alt läbi.

Siinkohal ei toimunud taevas midagi imelikku, esiklaasi ülemine serv lihtsalt on sinine.

Siin on töökojad, siin inimesed ei ela.

Noh, selline väike reis mööda Queensi tänavaid. Kõik pildid on autoaknast tehtud, sellepärast rohkem viltu kui tavaliselt :)

Sagamore Hill ja Oyster Bay

2011-08-09T22:19:00.001-05:00

Kunagi kaks kuud tagasi käisime linnast väljas Long Islandil Sagamore Hillsis Teddy Roosevelti mõisa ja maamajakest vaatamas. Rooseveltid kinkisid selle mingil ajal riigile, eks neil oli niigi igasuguseid maju küllalt. Kaasaarvatud luksuslik korter Manhattanil.

Theodore ise tuli esimest korda sinna suvitama 1870. Tegemist on küllalt suure mõisaga Oyster Bay lahe ääres.

Nüüd saab seal vaadata elumaja seestpoolt (giidi valvsa pilgu all muidugi), mööbel ja asjad on originaalid, kusjuures majas oli ka vesi sees ja lahe vanaaegne dušš. Söömakutsumise gong oli tehtud kahest elevandivõhast. Ning kirjutuslaua kõrval oli paberikorviks elevandi jalg. No sellele Teddyle meeldis jahil käia ja igasugu loomapäid oli tema külaliste vastuvõtusaal täis. Pluss jääkaru- ja ilvesenahad koos peadega põrandal.

Selline veepumpamise tuuleveski oli maja juures, nii nad saidki omale vee majja (nii umbes 140 aastat tagasi).

Väike osa elumajast.

Teine väike osa elumajast.

See on jäämaja. Talvel toodi merelt jää ja nii nad said ka suvel jäätist süüa.

Aga see on poja maja. Praegu on seal muuseum - väljapanek perekonna ajaloost põhiliselt stendidel.

Ei ole piimapukk, üle aia minemise trepp on.

Pargi töötajad sõidavad selliste autodega.

Õunad polnud veel valmis.

Läbi metsatuka sai mere äärde.

Vanasti olla maja juurest avanenud vaade merele, nüüd on mets ees. Praegused naabrid olla metsa maharaiumise ära keelanud.

Meres elavad sellised loomad. Tegemist on horseshoe crab'idega ehk siis hobusekabja krabidega, kes on pärit ürgajast (nad pole viimase 250 miljoni aasta jooksul suurt muutunud). Kõik kallas oli nende jäänuseid täis. Kaldal on reeglina ainult surnud krabid. Aga paljunemas nad käivad kah vist kaldal.

Austreid elab seal muidugi ka, sellest siis ka lahe nimi.

Päris suured jurakad. Pildil on mõõtkavaks minu jalg, suurus 38 :)

Neil siin on kõhualune tühi, elusal isendil paikneb seal krabi ehk siis mõned sõrgadega jalad ja mõned ilma sõrgadeta.

Oyster Bay laht.

Oyster Bay linnakese jäätisepood. Nad ise kohapeal teevad jäätist. Kahjuks tikrijäätist parasjagu polnud, kuigi poe nimi on Gooseberry.

Ostsime kohvijäätist Kahluaga, oli väga hää. Kuna jäätis oli otse ahjust ja polnud veel päris ära tahenenud, siis vahvli sisse teda panna ei saanud, aga saime ta topsiga ja vahvlit sõime kõrvale.

Ilusad naised sõidavad ilma usteta autodes :)

Noh, selline lipumood nagu ikka USA-s.

Sotsialistlik realism

2011-08-09T21:10:00.000-05:00

Üks metroojaam Queensis. Helitaustaks võib ette kujutada, kuidas esimesel pildil seistes iga 3-4 minuti tagant rongid üle pea sõidavad, metroojaam on seal üleval. Selline on meie linna tõeline pale :)

Ühe mu hea sõbra tütar on siia tulemas ja sõber kirjutas mulle - näita talle siis varjupooli ka, et poleks vaja kodumaa tolmu tulevikus jalgadel pühkida.

Ma ühte koledat silllaalust Bronxis tean, aga sinna ma ei julge ise ka minna.

Reedene rõõm

2011-08-06T10:26:00.000-05:00

Me reedeti oleme rannas.

Rahvasport

2011-07-04T20:50:00.000-05:00

Tänase riigipüha ja vaba päeva puhul oli Central Park rahvast täis ja igasugust meelelahutust ka.

Siin näiteks sai rulluiske laenata ja aia sees ringi sõita ning trikke teha.

Need uisud on päris naljakad.

Tema oli instruktor.

Ma ei tea, kas neid vedrujalatseid ka sai laenata või olid need ainult proffidele.

Kas nendega tehakse miskit trenni ka? Ma nagu oleks kuskil spordiklubi reklaamis näinud nende asjadega hüplejaid.

Aga see mees oskas niimoodi sõita, et pall keerles näpu otsas. Talendijaht.

Iseseisev päev

2011-07-04T19:54:00.001-05:00

Täna on meil Iseseisvuspäev käimas ja kuna ma saan homme oma kaks kuud Eestis olnud mehe tagasi, siis mul on mõneks ajaks viimane iseseisev päev :) Eks ma muul ajal seisan ka ikka ise, aga nüüd tuleb jälle teise inimesega arvestama hakata, siiani sain siin üksi laiata ja ei pidanud pead vaevama, mis süüa osta. Aga noh, muresid polnud kah kellegagi jagada, see on iseseisvuse kehvem pool. Nii ongi noad nüriks läinud ja mu ratas katki ja õhtuti olen pidanud kodus üksi vait olema (kahekesi on ju hoopis toredam vait olla eksole). Muid üksielamise puudujääke ma siinkohal mainima ei hakka.

Aga et ilm oli talutav (pluss 31, aga tuuleke ja õhk kuiv, mis on New Yorgi ilma juures väga oluline detail - õhk ei ole siin eriti tihti kuiv), siis dekoreerisin oma kalli abikaasa ratta USA lipuga (õnneks leidsin selle teleka tagant üles, kuhu ta kunagi ammu kukkunud oli - lipp siis, mitte ratas polnud teleka taha kukkunud) ning panin termosesse jäätükid ja mustsõstrajoogi ja läksin oma väikest ringikest tegema.

See pilt on tehtud Randalls Islandil, üle East Riveri paistab Manhattan, Harlemi linnaosa.

Randalls Islandile saab Astoriast üle selle silla, mis seal üleval on. Nii et sealt ma tulin.

Pildil tuiskab parajasti politseipaadike kalamehest mööda.

Üle jõe paistab Astoria park, mille taga mina elan. Ja mõned teised inimesed elavad seal ka.

See siin pole niisama aiatool vaid kunst, mida annab teada see silt siin ees.

Randalls Island oli muidugi vorstikesi grillivat rahvast juba täis.

Ka üks kunstiline tool.

Et tulla minu kodust Astoriast jalgrattaga kõige otsemat teed Manhattanile tuleb algatuseks ületada parempoolne sild (Robert Kennedy nimeline) ja siis vasakpoolne (Wards Island Bridge).

Aga see on juba Manhattan ja MET (Metropolitan Museum of Art). Väga hea muuseum.

Central pargi Belvedere lossike. Rahvas pargis oli täna üsna paljas. Suine aeg.

Läksin natuke metsasemaid radu mööda.

Järjekordne pruut jäi ette. Olen siin kohanud ainult asiaatidest ja latiinodest pruute.

Põgenev baleriin, seebimullitaja pihku pigistatud.

See ongi Wards Island Bridge, koju läksin sama teed.

See rand, kus mina käin

2011-06-26T18:50:00.001-05:00

Ma käin tavaliselt Coney Islandil või Brighton Beachil ujumas (see on kõik üks rand, lihtsalt mingilt maalt on teine kohanimi). Mu tuttavad njuujorklased muidugi hakkavad ohkima, kui ma neile seda randa mainin. Et kõige hirmsam rand, mis nemad näinud on :) Rahvast liiga palju, liiv sodine. Ma tean, ma olen neid ülerahvastatud solgise veega kohti näinud.

Mõni nädal tagasi lasti üks must koolitüdruk sealsamas maha, lihtsalt lambist, kell pool kuus õhtul. Neli poissi said haavata ja tulistajat kätte ei saadud kuigi politseinikke on see rand üsna täis.

Aga ma tean seal kohti, kus rahvast ei ole ja vesi paistab põhjani läbi (rand on mitu kilomeetrit pikk ja metroojaamadest eriti kaugemale see põhimass jalutada ei viitsi, mina viitsin). Plussiks on ka see, et saan sinna sõita metrooga oma peatusest ilma ümber istumata (sõidan tund kuni poolteist, rongis loen sel ajal raamatut, teen ristsõnu või kuulan MP3-mängijast raadiosaateid ja muusikat). Nii et pole väga kole. Tagasitulles ostan vene poodidest hääd sööki kaasa, kohupiimaga, kirssidega või prantsuse pannkoogid söön rongis ära.

Muidugi linnast väljas on väga ilusaid randu, eriti puhtad ja vaiksed on tasulised rannad. Aga ma ei osta endale (veel) autot ainult sellepärast, et kord-paar nädalas rannas käia.

Eldoraaaaado!

Parempoolne maja on metroojaam.

Siit promenaadi pidi kõnnin nii kaugele kui inimesi enam pole, aga vetelpäästjaid veel on (seal, kus vetelpäästjaid pole, on ujumine keelatud ja ma käin rannas just ujumise pärast).

See maja oli ilmselt ranna hiilgeaegadel (eelmise sajandi 30-ndatel) mingi lõbustusasutus, praegu on ta suletud.

Promenaadil jalutades leidsin järjekordse linnainimeste kapsamaa.

Kapsamaa nurgas ikka USA lipp ka. Ja Puerto Rico oma.

Tänaseks need asjad ilmselt õitsevad. Lähen homme vaatan.

Promenaadi lõpus on tara, mere äärde välja, okastraat ka äärde rulli keeratud. Tara tagant paistavad supelmajakeste moodi telgid :) Kellegi privaatrand võibolla.

Rannategemise masinad.

Seniks muusikat

2011-06-26T17:56:00.001-05:00

New Yorgis seda muret pole, et elavat muusikat peaks kuskilt tikutulega taga ajama. See tuleb igal pool ise kätte, tänavatel, parkides ja vahel Eesti Majas.

Eesti Raadio laululapsed olid NY Eesti Majas 5. juunil. Esinesid suurepäraselt, suuremal laval oleks asi veelgi täiuslikum olnud. Koorijuht tundus küll väga pinges olevat (ma teda lähemalt ei tunne, võibolla on see tal normaalne seisund), õnneks lapsi see väga ei seganud.

Ilus.

Ma soovitaksin koorile need riided disaininud inimest ka presidendiprouale.

Eesti Üliõpilasseltsi Meeskoor käis meil külas 17. juunil. Neil oli pühalikke ja vahvaid ja muidu ilusaid laule. Hästi rõõmsameelne ja muhe seltskond :) Dirigendiks Saari Tamm.

Huvitaval kombel ei olnud publiku hulgas New Yorgi Eesti meekoori liikmeid, naiskoorist olid mõned. Võibolla neid teiste kooride lauluoskus väga ei huvita, laulavad lihtsalt oma rõõmuks. Taseme vahe muidugi on suur ka, Eestist tulnute kasuks.

Meeskoori kontserdilt sattusin metroos biitlite laule esitavat ansamblit kuulama. Ilus, nostalgiline. Ansamblil oli 6 peale 7 kitarri ja ühed trummid.

Neile andsin raha ka (igaühele ma ei anna :))

Kuna metroos on tavaliselt vähemalt 5 kraadi rohkem sooja kui õues ja õues oli tol päeval +35, siis pole imestada, et mõni mees maika väel oli. Ime, et nad üldse seal saunas laulda suutsid.

Metroos kuuleb väga erineva tasemega muusikat. Kui ma kunagi Times Square'i metroojaamas rongi pidin tihti vahetama, siis seal vingutas üks mees nii hirmsalt oma pilli, et mul oli alati tahtmine minna ja anda talle raha, et ta niikaua ei mängiks, kui mul rong tuleb.

Teisipäeval oli pööripäeva puhul muusikapäev, üle linna mängiti pille ja lauldi ligi tuhandes kohas. Ja 80 klaverit pandi tänavatele, kus igaüks mängida sai.

Mina käisin peale tööd Central Pargis kuulamas klarneteid, viiuleid, ühte saksofoni ja tuubasid. Rohkem ei jõudnud, sest sain sel päeval jälle minna tasuta American Ballett Theatre'i etendust vaatama ja ei jätnud seda juhust kasutamata. Mängiti Tuhkatriinut natuke moodsamas variandis. Mulle meeldis, eriti hea osa oli Tuhkatriinu võõrasõdedel. Võõrasema oli sedakorda glamuurne joodiknaine, kes käis köögis aegajalt pudelit kummutamas. Tuhkatriinu enda osa oli vast kõige igavam. Väga vahvalt oli lahendatud printsi pruudi otsimine. Prints käis läbi erinevate maade, nii et korra käis ka üks suusataja üle lava. Lisaks tantsud Hispaaniast, Jaapanist, Hollandist jne.

Üks pühapäevane rattatiir

2011-06-25T19:32:00.001-05:00

Mõni nädal tagasi sõitsin rattaga kodust üle Randalls Islandi Manhattanile Central Parki.

Nii et neli esimest pilti on Randalls Islandilt ja ülejäänud Central Pargi põhjaosast.

Viimane, hobustega pilt, on pargi lõunaosast.

Need prügikastid on minu teada Soomes tehtud.

Uue maja korterid tulevad vaatega roosipõõsale.

Puude surnuaed.

Argipäevadel sõidavad siin autod ka, aga nädalavahetustel autosid siia teele ei lasta.

Kolmandal katsel rannahooaeg avatud

2011-06-14T20:23:00.000-05:00

Pealkiri tähendab, et olen sel suvel kolm korda randa jõudnud. Esimesed kaks korda polnud väga hea olla. Aga eile oli ideaalne rannapäev. Ilm täpselt õige soe (mitte +35 ega +17, nagu ta siin viimasel ajal kogu aeg on olnud), vesi täpselt õige soe (esimest korda käisin 3. juunil ujumas, siis hakkasid kõrvad vees külmetama, kuigi õues oli pluss 30) ja inimesi rannas polnud. See mulle sobib, et inimesi jalus pole, kui mina kaldal merekohinat kuulata tahan ja ujudes navigeerima ei pea :).

Selline ilus väike laine oli, pildistamiseks paras.

See on Coney Islandi ranna lõpp Manhattani suunas.

Ja siin vaade Brighton Beachi poole. Ilus tühirand.

Naised

2011-06-04T20:03:00.000-05:00

Olin täna Central Pargis, käisin põhiliselt ülemises osas, see on rohkem metsik ja avastamata, kui alumine osa, mis on turiste täis. Ühe kultuurse aianurga leidsin ka, seal olid ühed abiellujad. Pärast nägin 59. tänaval ka abiellujaid. Nojah, ilm oli ju ilus, miks siis mitte abielluda :)

Tundub, et ongi suvi alanud

2011-05-27T20:10:00.000-05:00

Täna metroosse minnes tegin meie tänava lilledest pilte. Roosid lõhnavad ka :)

Pargis ja jõe ääres

2011-05-27T19:39:00.000-05:00

Astoria Park ja East River. Siis, kui eelmisel nädalal veel udu oli.

Kaleidoskoop

2011-05-22T19:44:00.000-05:00

Jões on peidus kaleidoskoop, mis tuleb välja siis, kui on mõõn. Selline kaleidoskoop, millel pole papist toru ega peegleid, aga klaasikillud on. Sest East River on õigupoolest kanal kahe merelahe vahel, kus vesi liigub vahel ühes suunas ja siis jälle teises, vastavalt sellele, kumbas lahes on veeseis parasjagu kõrgem ja

linnaelanikud on tonnide viisi klaaspudeleid vette loopinud ning killud kõlisevad, kui vesi neid liigutab.

Tõusu ajal ulatub vesi poolde seina. Seal üleval on park ja jõeäärne kõnnitee, kus me käime õhtuti jalutamas.

Kirikaed

2011-05-22T19:08:00.001-05:00

Broadwayl on üks ilus kirikaed.
Pildid tehtud siis, kui puud veel õitsesid.

Kunstilaat Eisenhoweri pargis

2011-05-22T18:15:00.010-05:00

Novembriilm, väljas 11 kraadi sooja. Ilma tegid täna arvatavasti õpipoisid, kes ei tea, et see siin on New York ja maikuu hakkab lõppema. Eile jah oli palav, aga kes seda enam mäletab, kui mantel ja sall tuli jälle välja kaevata.

Vihmaperiood pole ka veel lõppenud, järgmine nädal tuleb äikeseline.

Täna käisin kunstilaadal kusagil äärelinnas või vist juba linnast väljas, Nassau Countys Eisenhoweri pargis. See on hullult suur park paari golfiväljaku, järve, ujula ja tenniseväljakutega. Liuväli ja suur pesapalli löömise harjutamise väljak on ka. Ning kuskil roosiaed.

Pesapalli harjutamine käib seal nii, et masin pillub palle ja pead kurikaga pihta saama. Palliloopimise masinaid on seal hulgim.

Lisaks on seal suur pikniku pidamise ala ja laste mänguväljakud.

Ümbruskonnas on väikeste mõisate mõõdus elumajad kaunilt kujundatud aedade keskel.

Pillimees. Temal oli seinale pandud tark lause - life is short, buy what you love (elu on lühike, osta ainult seda, mida naudid).

Made in USA.

Päris kunsti ei lubatud pildistada.

Vanem kui me keegi

2011-05-13T22:30:00.008-05:00

Et siis tegu leivateoga.

Siit mul hea pilte näidata neile, kes tahavad retsepti juurde pilti ka. Piltkiri on universaalsem kui sõnad.

See leib siin on juba ammu tehtud ja söödud, tänaseks on selle talve leivahooaeg läbi, sest suvel on niigi palav ja hoian parem ahjust eemale.

Üleöö hapnenud tainas ehk siis juuretis juurdelisatud vee ja suhkru ja jahuga.

Pärast hapnemist lisan jahu ja suhkrut ja soola ja vett. Mina kasutan Hodgson Mills'i täisterarukkijahu (100% stone ground).

Tainas enne kerkimist.

Ja kerkinud tainas.

Seemned sisse (enne võtta juuretiseks osa tainast).

Tainas vormi kerkima.

Niisugune on kerkinud tainas, mis läheb ahju. Väga tasakesi läheb, ei tohi peale hingata ega käes loksutada :)

Kuum leib, võiga määritud.

Sisemine ilu.

Rukkijahu, vesi, suhkur, sool, päevalilleseemned, köömned, jahvatatud koriander.

Oravaema. Ja lapsed ka.

2011-05-06T20:40:00.006-05:00

Kuna fotojahis on seekord teemaks ema, siis ma jahtisin täna meie õue oravaema. Täitsa juhuslikult just täna jahtisin :) Kuulsin, et keegi hiilib õues ja nägin, et oravaema. Nad elavad meil kahe garaaži vahel katuse all. Võtsin kaamera ja passisin seina ääres. Oravapojad passisid mind. Aga oravaema oli päris väsinud, nagu noored emad ikka, lamas aga lääbakil katusel ja silm vajus vahepeal kinni. Väga kaua tal olla ei lastud, pojad tulid selga elama. Neil on ilmselt pesas üsna kitsas, et ema seal magada ei tahtnud.

Ülemine on ema, alumine poeg.

Silm vajub kinni.

Teine poeg poeb ka vaatama.

Ema täitsa väsinud.

Nüüd ema sööb midagi kõva kriginaga.

Teiste emad on siin.

Broadwayl, teel all-linna

2011-04-29T22:03:00.008-05:00

Kohtasin oma teel Broadwayl Union Square'i, turgu, Barnes & Noble raamatupoodi, Halloweeni poodi ja veel nipet-näpet. Käisin ka kommipoes, kus sain nätsu talla alla.

Spikker

2011-04-29T19:30:00.002-05:00

Mis kõvakettale ei mahu, salvestatakse flopile (kliki pildil kui tahad suuremalt näha).

Broadway

2011-04-25T21:06:00.005-05:00

Rongiuksest

2011-04-25T20:09:00.005-05:00

Istusin rongis ja tegin igas peatuses pilti. Püsti ei tõusnud, lihtsalt oma pingilt pildistasin, mis uksest paistis.

Brighton Beach

2011-04-25T20:02:00.005-05:00

Üks ammune pühapäev.

Lõbustuspark

2011-03-29T21:05:00.004-05:00

Lõbustusparki Coney Islandil ei pandudki kinni, hoopis laiendatakse natuke. Paar aastat tagasi oli kõva kisa-kära, et nüüd on lõbu läbi ja mereäärne maa müüakse kinnisvarameestele, kes ehitavad sinna luksuskorterid. No olid tõesti vanad logisevad atraktsioonid. Rahvas sai pahaseks, et juba nende vanaisad-vanaemad käisid seal vaaterattaga sõitmas ja märki laskmas ja nüüd nende lapsed ei saagi enam käia. Aga siiani pole maju sinna ehitatud ja mõnede uute torude keevitamine käis parasjagu.

Klaveripood

2011-03-28T22:00:00.006-05:00

Mitte niisama klaveripood vaid selline, kus müüakse Estonia klaverit. Asub Manhattanil, 58. tänaval.

Estonia on selles poes heal positsioonil, esimeses ruumis esimene tiibklaver, mis silma jääb.

Intervjuud pianisti ja Estonia klaverivabriku omaniku Indrek Lauluga lugege ajakirjast Investeeri.

Kevade ootus

2011-03-21T19:43:00.004-05:00

Esimene pilt iseloomustab potipõllundust Manhattanil, ülejäänud pildid on Astorias asuvast aiast, kus käib kibe taimede potitamine aprillist novembri lõpuni. Osad taimed saavad ka otse maamulda, nagu näiteks päevalilled, tomatid, kurgid ja mõned sordid meloneid või kõrvitsaid. Päris huvitav oleks teada, mitu sorti söödavaid taimi nad oma 6-7 ruutmeetrile ära paigutavad.