23 november 2016

Verivorstitegu

Ühel ilusal laupäeval käisin linnast väljas Connecticuti osariigis verivorste tegemas. Alguses oli plaanis niisama külla minna, aga sujuvalt tekkis verivorstide tegemine järgmisele päevale ja nii oli põhjust ööseks jääda. Tegelikult tegid põhitöö ära teised naised, nad lihtsalt olid nii usinad ja kiired ning paar meest aitasid ka kaasa. Mina tegin pilte ja alguses lõikasin natuke seda ja teist. Aga vorstitoppimine oli nii populaarne töö, et kui ma korra palusin, et aitan ka, siis löögile ei saanud. Ehk järgmisel aastal on minust rohkem abi.
Veri tuli ette tellida.
Kuna sama tiim (peale minu ja Kärdi) tegid juba eelmisel aastal verivorste, siis retsept oli neil olemas.
Ma käisin vahepeal õues kulda pildistamas.

No on hea disainiga lamp.
Majas oli palju lepatriinusid. See isend ööbis nukutassi all, söögiks sai väikese tüki juustu ja rohelise kõrretüki. Söök oli hommikuks alles, lepatriinu ka.
Üle ühe sibula ei jõudnud hakkida, töökäsi oli lihtsalt nii palju, et kui tahtsin uut sibulat võtta, siis enam polnud.
Selle aparaadiga sai kõik tööd ära teha. Õigemini meil oli kaks sellist aparaati.
Eesti!






Lapsed muidugi olid ka kohal ja kui verekallamiseks läks, siis käsutati kõik ümber vorstipudru poti esivanemate traditsioone jälgima.
Esimeseks joogiks oli vahuvein.
Kõige väiksem osaline tahtis vahepeal magada.
Estonia!
Pärastpoole valis igaüks ise.




Osa verd jõudis ära hüübida ja nägi välja nagu maks.
Niimoodi müüakse siin soolikaid.
Ja niimoodi tuli soolikas toru otsa ajada.
Kohustuslik verise käe pilt.


Halloweenist oli ämblikukleeps uksele jäänud.
Sõber ja kõrs on abiks, kui käed on klaasitõstmiseks liiga pudrused.

Ühe portsu tegime õhtul kohe valmis.
Püha õhtusöömaaeg on algamas.
Eks ole ilus. Kuna tegemist oli proovijõuluõhtusöögiga, siis hapukapsaid ja kõrvitsasalatit polnud. Aga oli moodne arbuusisalat.
Tiim (tagant vasakult ette) Karel, Merike, Mike, Külli, Merle, Anneli, mina, Kärt ja Teve. Äge seltskond ja rõõmus päev oli.

Kommentaare ei ole: