29 juuni 2015

Esimesed sammud surfamise raskel rajal

Katrin oli nii lahke, kutsus mõned sõbrad kokku ja võttis oma varustuse kaasa, viis meid Rockaway randa, seletas surfamise alustõdesid ning lõpuks aitas ka surfilaua peale.
Algatuseks tuli üks laud täis pumbata. See pole üldse mingi kerge töö, kolm vahetust naisi kulus enne, kui piisavalt palju õhku sisse sai.
Mul oli üks käsi vaba ja tegin pilte. Tuleb ju oma elu dokumenteerida.
Midagi tuli laua peale määrida, et väga libe poleks.

Veenused tulevad lainevahust.





Tänased lained päris algajatele mõeldud polnud, aga mingi tunde sain kätte, et mis surfamine võiks endast kujutada. See tähendab, et sain aru, et väga raske on. Eriti kui lihased on viimased kümme aastat jõude vedelenud. Nii et mina täna teise etapini (lauale kükki hüppamiseni) ei jõudnud. Lamasin kalda poole libiseval laual ja proovisin kätega seda värki juhtida. Pärast puhkasin mitu tundi kaldal heas seltskonnas.

Et nagu oleks ka tegija.
Lõpetuseks tai söök Brooklynis. Ilus päev oli, sain head energiat täis laetud.

Kommentaare ei ole: