30 juuni 2012

Eestlaste jaanipäev Long Islandil

See jaanipäev oli peaaegu kuu aega tagasi, 9. juunil. New Yorgi kandi eestlased teevad igal aastal jaanituld ja peavad väikesi spordivõistlusi Kiusu Külas Long Islandil (paar tundi autosõitu New York Cityst). Seal on NY Eesti Haridusseltsile kuuluv maatükk, kus suviti on lastele suvelaager, aga muud seal eriti ei tehta. Ma mõtlesin, et kui oleks keegi hakkaja inimene, kes organiseeriks seal aasta läbi üritusi ja laagreid ka mitte-eestlastele ja teeniks omale mingi protsendi korraldustasust, siis äkki teeniks see maatükk ka raha, mitte ainult ei kulutaks. Sest seal on olemas nii suur seltsimaja koos köögiga, välibasseiniga saun, väikesed majakesed elamiseks, spordiplatsid. Igasuguste linnaasutuste suvepäevi võiks seal ju teha juba alates mai algusest.
Väikesed poisid mängisid võrku oma lõbuks.
Basseiniväraval on informeerivad sildid, mis vajaksid mõningast eesti keele korrektuuri, aga üldiselt on arusaadavad :) Kliki pildil, kui tahad suuremalt näha.
Kusjuures see bassein on küllalt sügav, ühes otsas kaks meetrit.
Saun. Siinpool on meeste saun, teiselpool naiste.
Selili ujumise võistluse stardis hoidsid lapsed kohtunike jalgadest kinni.
Kuna jaanipäeva pidamise ajal olid siinkandis ETV mehed, siis käis pool päeva ka usin filmimine. Siin pildil intervjueeriti alguses Sven Roosilda, kes on Long Islandi Eesti Maja vaim ja järgmiseks kutsuti kampa Long Islandi Eesti Laste Suvekodu juhataja. Millegipärast väliseestlased kutsuvad seda laste suvekodu ehk siis igasuvist lastelaagrit omavahelistes vestlustes lastekoduks.
Need mustad mehed muidugi ei ole eestlased, nemad on eesltaste tuttavad, kes kutsuti võrkpallivõistlustele konkurentsi pakkuma.
See hunnik on jaanituli. Kahjuks ei olnud mul võimalik jääda tule süütamise ajaks, aga ilmselt tuli sellest väga suur tuli.
Elumajad laagrilistele.
Ilusad eesti inimesed.
Seltsimaja
Spordivõistluste auhinnad.
ETV
Kuna võistlejaid oli vähe ja spordialasid palju, siis sai iga osavõtja kohe peoga medaleid ja mõne karika ka.
Seltsimaja seestpoolt
Suure potiga tehti hapukapsasuppi. Kringel käib nagunii asja juurde.
Vana kaardivägi. Kõige parempoolne mees on pärit Pärnumaalt Tali külast. Ma elasin ka seal külas päris mitu aastat, nii et meil oli, millest rääkida, kuigi tema oli sunnitud sealt lahkuma juba väikese lapsena.


29 juuni 2012

Kohalik Russalka

Kui me Bronxis läbi Pelham Bay pargi sõitsime, siis nägime ausammast, mis on pühendatud I Maailmasõtta Bronxist läinud meestele.
Ja üks pulmaseltskond läks sinna pilte tegema.
Ega midagi, skinny püksid on moes küll jah.
Ma lõpuks ei tuvastanudki, kes seal seltskonnas peigmees oli. Ega me pikalt seal vahtinud.

Suure linna surnuaed

Viimasel Bronxi-reisil sattusime ühe surnuaia juurde. Ma polegi ühelegi surnuaiale nii lähedale varem pääsenud, alati on kiirteed vahel olnud. Ja ega neid ju lausa igal sammul ka pole.
Ikka selline Itaalia-pärane värk. Jõukamad on väikseid hauakambreid lasknud ehitada. Surnuaed on jagatud kvartaliteks ja autoga saab nende kvartalite vahel ringi sõita.
Ma ei tea, kas iga päev käib surnuaia juures kunstlilledest moodustiste müük või oli see ainult tookordse isadepäeva puhul.
Nende parempoolsete asjade peale on MOM kirjutatud. Et siis ema hauale viimiseks, vasakpoolsed lähevad vanaemadele.
Peale surma ka ikka pead-jalad koos.