Käisin Union Square'i turul

Mustikatops (pool pinti ehk siis natuke alla poole liitri) maksab 45 EEK

Herneid saab osta hinnaga 124 krooni kilo.

Erruläinud rüütel?

Saia sees olid jõhvikad ja pekanipähklid.

Linnas puhkajad

\

Selle nädala fotojahi jaoks polnud raske puhkust leida. Igal pool inimesed puhkavad jalga.

Tänased pildid on Manhattanil tehtud.

Teiste puhkuseid saab siin näha.

New Yorgi filharmoonikud Central pargis

Käisin teisipäeva õhtul pargis filharmoonikuid kuulamas. Kahtlemata oli kontsert suurepärane.

Jõudsin kohale kella kuuest ja sain päris hea koha omale, kuigi kõik muru ja puudealused olid rahvast juba täis. Kontsert algas kell 8.

Piltidel on rohkem siiski kuulajaid kui pillimehi.

Kuulajad olid varustatud toolide (mõned ka voodite :)), suurte linade, patjade, veini ja söögiga. Suurel osal seltskonnast olid küünlad kaasas, nemad jäid puude alla pikemalt oma õhtut veetma.

Minul oli kaasas raamat, mida enne kontserti ja pärast metroos lugeda, tekk, kaamera, binokkel, võileib ja küpsised. Ja lahked vanainimestest naabrid pakkusid mulle veini selle eest, et ma ennast natuke nihutasin ja nad said oma toolid kõrvuti panna.

Hea fiiling oli.

Oleks isegi siin voodis soojas suveöös pikutanud, kõrvu paitamas Mozart ja Beethoven :)

Prügimajandus oli ka professionaalne, koristajad olid varustatud walkie-talkie'dega, millest neile instruktsioone jagati.

Nemad siin ei rõõmusta mitte muusikute lavalesaabumise üle vaid lõpuks on neid märganud inimesed, kellega nad on 15 minutit mobiililt teed juhatades kokku püüdnud saada.

Õhupallid ja lilled jms ongi inimestel sellepärast kaasas, et saaks tuttavatele kuidagi teada anda, kuhu nad maandunud on.

Minu naabrid. Neil oli kaasas umbes aastane poiss, kes innukalt kogu konserdi kaasa dirigeeris ja üleüldse ei lärmanud. Poisiga räägiti millegipärast saksa keeles ja ülejäänud seltskonnaga inglise keeles.

Veinipudeleid ei varjatud. Ju siis seal tohtis avalikult juua :)

Ja veel mõndagi ei varjatud :)

Koju minev rahvas moodustas mitmeid jõgesid.

Kontserdi lõpus oli väike ilutulestik ka, tunduvalt väiksem, kui varasematel aastatel on olnud.

Recession (masu inglise k.), nentisid mu vanainimestest naabrid, kui tulevärk ootamatult kiiresti lõppes.

Teisipäeval pargikontsert

Teisipäeval on Central pargis suurel murul (Great Lawn) filharmoonikute kontsert. Kell 8 õhtul hakkab ja pärast on ilutulestik ka. Raha ei pea maksma, aga varakult tuleb kohal olla, kui lavale ligemale tahad pääseda.

Kohalikud põllu- ja ärimehed

Enamus Astoria majaomanikke kasvatab oma maja ees aiakeses muru ja lilli, aga on ka usinaid põllupidajaid, kes kõik oma krundi on köögiviljapeenardega katnud.

Näed, kodulilled ka aiaääres tänavas.

Siit saab varsti tomatit ja kõrvitsat.

Üks tuttav Manhattanil elav eestlane pakkus mulle kuu aega tagasi kõrvitsataimi (seemned olla Eestist toodud, et õige kollane kõrvits oleks :)). Tema põllumaa asub ilmselt katusel, sest Manhattanil enamusel inimestel jalad maa peale ei ulatu (või õigemini ei mahu) :)

Päris mitu ruutmeetrit üles haritud.

Aprikoosid said nädal tagasi valmis ja tänaseks on puu juba tühi.

Siin kasvab kapsas varsti aknast sisse ja päevalilled hakkavad tõhusat varju pakkuma. Päevalillede alune pind on tihedalt kaetud tomati-, kurgi-, kõrvitsa- ja veel mõnede tundmatute köögiviljataimedega.
Aed kuulub Iraagist pärit perekonnale, kes ajavad usinat äri otse tänaval - neil toimub igal nädalavahetusel Yard sale ehk asjade kodu juures müük (nad ostavad kaupa kokku kodudest, kus mittevajalikest asjadest väikese summa eest või tasuta lahti tahetakse saada ja müüvad seda edasi) ja nii tuleb mul laupäeviti-pühapäeviti ikka ja jälle ukerdada üle tänavale laotatud plastmassjubinate, diivanilaudade, drenažööride, vanade CD-pleierite, köögimasinate ja täispuhutavate mänguasjade. Aga ega ma nende pärast üle tänava ka ei hakka minema :)

Arnold ja Toomas

Paistab, et Eesti presidendid on kampa löönud ja väikse pagaripoe Queensi asutanud.

Number jälle suurem

Sain sünnipäevaks nii palju lilli, et need ei mahu pildile hästi ära.

Ja tädi kingituse jõime kenasti ära. Puhas eestimaine koduvein, seisnud keldris kümme või rohkem aastat. Hää oli, aitäh :)

Diskrimineerimine töökuulutustes?

Viimasel ajal on hakatud IT-alastele töökuulutustele lisama lauseid stiilis "Indialased, hoidke eemale!"

Näide:

"...We're looking for someone who can build us a complete site using Joomla...

...No companies please, freelancers only. Oh yeah - and be an NYC local! that means "all able and willing to commute to Brooklyn". 'Cos we need you to come in-house to do some things. Just...don't be from India or the Ukraine (like all the applicants so far have been)."

Tõlkes kõlab see umbes nii, et otsitakse FIE-t, kes elaks New York Citys ja saaks käia Brooklynis kohapeal tööd tegemas. Ja lihtsalt...ära ole Indiast või Ukrainast (nagu siiani kõik kuulutusele vastanud on olnud).

Kas seda võiks diskrimineerimiseks pidada, kui töökuulutustesse selliseid klausleid sisse pistetakse?

Nojah, selleni on viinud odava tööjõu palkamine Aasiast, et kohapealt normaalselt toimivat IT-teenust enam ei saa. Ajavahe, keeleprobleemid ja tavainimeste suhteliselt kehv arvuti valdamine ei aita probleemide lahendamisele just kaasa.

Michael Jacksoni majake Neverlandis

Eile üles pandud piltide hulgast jäi selle majakese oma välja. Pidavat olema Jacksoni esimene maja Neverlandis :)

Neverlandi ukse taga

Täna panin blogisse meie sõbra Greggi tehtud pildid. Gregg läks Neverlandi, sest tundis, et peab sinna minema :) Ja eile ta saatis pilte meile ning arvas, et ma võiks need blogisse panna. Teen seda hea meelega :)

Michael Jacksonit piltidel pole, aga selle eest on hulgem neid, kes tema nime pealt sutsu veel teenida jõuavad.

Ärge piltide kvaliteedi pärast pikka viha pidage :)

Pidulik nädalavahetus. Rannas jälle.

Eile oli USA-s Iseseisvuspäev ja kõige suurem püha. Selle puhul panin seljakoti külge Eesti ja USA lipud ning ilusa ilma puhul läksime randa. Ma pean ütlema, et enne randaminekut internetist ETV otseülekandest nähtud ÜhesHingamise rongkäigu lõpp, Lauluväljakul tulesüütamine ning ning laulupeo algus mõjusid väga ülevalt ja pidupäeva tunnet tekitavalt. Esimese kontserdi kohta olen nüüdseks juba mitut arvustust lugenud, kus seda liiga raskeks ja vaimulikuks kiruti, aga ma vaatan ta ära siiski, kui see ETV arhiivi ilmub. See selleks, ikkagi oleks ise tahnud kohal olla.

Meie naabrid rannas küsisid kohe algatuseks, et kelle lipp see suurem on. Teiste rahvaste lippe ma USA omade kõrval rannas ei näinud, kui Puerto Rico omad välja arvata. Aga nemad on ju ka sama hästi, kui USA inimesed.

Astorias küll olid kreeklastel majade küljes oma riigi lipud ka.

Metrooga Coney Islandile jõudes pidime veel enne randa saamist läbima takistusriba. Muu rahvas nimelt oli mitu tundi varem randa jõudnud ja hulga sööki ära söönud.

Nii palju oligi igal pool rahvast. Tavaliselt on selline inimeste vool Aasia piirkonna pea- ja suuremates linnades (telekast olen näinud) ning Manhattanil Hiinalinnas.
Aga seekord oli väga tihe olemine ka Coney Islandil, sest õhtul toimus seal Iseseisvuspäeva ilutulestik ja rahvas hakkas varakult kogunema.


Rannapromenaad Coney Islandil.

Meil õnnestus rannas leida koht, kus rahvast väga polnud ja õnneks ei sobi kohalikele ainult 25-kraadine ookeanivesi ning ujumiseks on ruumi laialt.
Surfilaual aerutab vetelpäästepoiss. Korra nad käisid nende surfilaudadega ühte ujujat kaugelt ära toomas, kes küll uppumas polnud, aga siin lihtsalt on keelatud mingist piirist üle ujuda. Kusmaal see piir on, mina ei tea, sest siin läheb vesi kiirelt sügavaks ja tavaliselt keegi üle 20-meetri veepiirist kaugemale ei kipu. Aga vetelpäästjad teavad piiri ja vilistavad usinalt, kui keegi julgeb kaugemale minna.

Vahepeal käisin inimeste hulgas pilte tegemas.


Siin ikka on natuke rohkem inimesi vees.

Politsei lendas seekord üsna madalalt.

Ja kui me kella kuue paiku ära hakkasime minema (me ilutulestikku vaatama ei jäänud), oli politseinikke hulgem kokku kogunenud.

Me tegime õues õhtul grilli ja trendijooki mojitot ning läksime jõe äärde jalutama.

Jõe ääres oli ühe perekonna paat kivide otsa sõitnud ja nad helistasid häiretelefonile. Kohale saabus politseikopter, mis valgustas prozhektoriga kaldale kogunenud inimesi ja merehädas paati (paadis olid neli täiskasvanud ja kolm last). Kaldalt saabus kohale kiirabiauto, millest väljunud naine küsis, et "kas keegi on surnud?". Ei olnud keegi surnud, inimesed olid niisama pabinas.

Inimesed Philadelphias

Selle vahva ning jutuka kreeklase käest ostsime Philly Cheesesteak'i, kohaliku rahvustoidu. Maitses väga hea ja oli poole odavam ning poole suurem, kui New Yorgis.

Tänavad olid Philadelphias väga puhtad. Muidugi Manhattaniga võrreldes tundub iga linn puhas :)

Pillimees mängimas linnavalitsuse hoone siseõues. Seal on imeline akustika.

Teadusemuuseumis sai sellise rattaga sõita. Ma ei julgenud proovida.

Jäätiseauto

Tantsupidu algas :)

Otseülekanne siin.

Palju õnne Kasparile

Siin on Kasparile saluut kolme kuu sünnipäeva puhul :)

Ja Kaspari vanematele õpetlik lugu dialoogist, mida ma paar päeva tagasi rannas kuulsin.

Umbes kaheksa-aastane poiss küsis isalt, et kas läheme täna tsirkusesse.

Isa: Ei, täna me ei lähe. Võibolla homme läheme.

Poeg: Aga anna mulle raha, ma tahaks täna midagi osta.

Isa: Mida sa osta tahad?

Poeg: Ma ei tea, mida. Aga midagi väga tahaks.

Isa: Ei, täna pole sul vaja midagi osta, sa said enne jäätist.

Poeg: Aga siis ma lähen ja kaeban politseile!

Isa: Ja mida sa politseile ütled?

Poeg: Ma ütlen, et sa ahistad mind.

Aga loodame siiski, et Kaspari vanematel veab ja kümne aasta pärast noored inimesed on vähe viisakamad ning ei ahista oma vanemaid :)

Õige magus

Käisime täna pangas, et Eestisse raha üle kanda. Kuna eelmisel aastal oli samasugune ülekanne tehtud, siis võtsime selle näidiseks kaasa, et oleks vähem seletamist. Siin käib ju välisülekande tegemine nii, et lähed panka ja räägid ametnikule, mida ja kuhu kanda tahad, ta toksib arvutisse ning trükib sealt paberi välja. Paberile kirjutad alla.

Vat ja siis hakkasime seda ülekannet tegema, algatuseks teatasime, et peaaegu kõik on sama, ainult panga nimi on muutunud. Pangapoiss (ametinimeks oli tal küll relationship banker) toksis eelmiselt ülekandelt andmeid arvutisse ja küsis kõike üle. Riiginime ka igaks juhuks, et kas Estonia ongi riik või. Kuna arvutis olevas riikide nimekirjas oli Estonia olemas, siis see sobis. Aga siis järgmiseks oli panganime küsimus. Kõigepealt ütlesime, et nüüd on Swedbank. Kirja sai SWED BANK.

Meie: See on üks sõna, Swedbank. Pank: Kas B või D? Meie: D ja see on kõik üks sõna. Kirja sai SWEB BANK.

Meie: ei, svvviiiidbänk, diiii. Pank: Aa, Sweet bank. Kirja sai SWEET BANK :) Vat see idee mulle meeldis, võikski nüüd rootslastele ettepaneku teha, muuta Eestis asuv pangaharu Sweet pangaks.

Kirjutasin siis paberile SWEDBANK. Kirja sai SWED BANK. Olimegi alguses tagasi :)

Ja teises kohas, kus ka aadress pidi olema, sai kirja Astonia. Õnneks lasti meil lõpptulemus õigeks viimistleda.

Selle teenuse eest küsis pank $50.

Aga ma ei nurise, ise ma ilmaski kõigist siinsetest aktsentidest aru ei saa. Ja tegelikult mina selle pangapoisiga suurt ei rääkinudki, rääkijaks oli minu töökaaslane, kes on Kanada kodanik ja peaaegu 40 aastat New Yorgis elanud ja muuhulgas nii inglise kui prantsuse keele õpetaja olnud.

Pildil olevad majad asuvad Philadelphias.

Eesti lipp Philadelphias Benjamin Franklini puiesteel.

Benjamin Franklini tänav.