Masu hinnad ilusalongis

Recession on uuemas eesti keeles masu. Siin kasutatakse seda sõna nüüd usinasti reklaamides.

Kas Eestis ka masu puhul hinnad langevad?

Koosolemised

Brooklyn Heights Promenade.

Kevadine aeg, pargipingid paarikesi täis.

Kaks koera said juhuslikult kokku.

Teised kokkusaamiste ja -olemiste pildid on siin.

Laevad Hudsoni jõel

Downtown Manhattan

Käisime eile Brooklyn Promenade'il kohustuslikke turistipilte tegemas. Tuli selline panoraam. Nagu läbi lukuaugu :)

Pildile klikkides saab esimest pilti vähe suuremalt ka vaadata.

Gröönimaa

Kümne kilomeetri kõrguselt ei paistagi mäed väga kõrged ja liustikud väga laiad :)

Teised kõrguseotsijad on siin.

East Hampton

East Hampton on tüüpiline Long Islandil asuv väikelinn - peatänava ääres madalad poodide-söögikohtade-pankade read, enamasti puhtad ja korras majad ja sekka suuri elumaju, mis näevad välja nagu Eesti põhikoolid või kultuurimajad.

Siin linnas glamuuri eest ei põgene

See siin on Rolls Royce Phantom. Kaalub üle kahe tonni. Mootor on 12-silindriline, 6,5-liitrine. Kütust sellisega just kokku ei hoia. Varuosad ka ilusa hinnaga, esituli näiteks $6000 ja rehv $1500 (numbreid ma üle ei kontrollinud, selle auto kasutaja - meie tuttav G, lihtsalt tutvustas meid mõningate parameetritega sõidu ajal). Auto hind on umbes 4,2 miljonit krooni.

Niisiis, pühapäeval helistas G ja küsis, kas me võiks tema järjekordset autot pildistama tulla. Teisipäeval käisime ta Lamborghinit ja sport-Mercedest pildistamas nimelt. Lamborghini on nüüdseks müüdud ja Rolls Royce oli lihtsalt proovisõitudeks võetud. Vaevalt ta seda endale ostma hakkab, aga mine tea. Mees väga naudib erinevate autodega sõitmist ja nende omamist (ei, tal veel pole naist ja vanust on nii neljakümne ümber), reisi ajal luges ta kokku, et on oma elu jooksul olnud 26-e auto omanik.

Kuna G helistas hommikul ning pärast enam telefonile ei vastanud (ta vahel ka muudab oma plaane käigupealt), siis me pikalt ootama ei jäänud ja läksime ratastega sõitma. Kaugele me ei jõudnud, kui G teatas, et ta on kolme minuti pärast kohal. Niisiis ruttu tagasi koju, kaamera kotti ja statiiv üle õla ja tänava äärde ootama.

G ujus kohale ilusa hõbehalli suure autoga. Ja teatas meile, et sõidame linnast välja, ta tahab päikest näha. No me oleme enne ka temaga reisinud ja viimati ma tõotasin endale, et kui ta meid veel kuskile kutsub, siis võtan igaks juhuks hambaharja, puhtad sokid ja prillid kaasa, sest eelmine reis läks kahepäevaseks (jõudsime muuhulgas ka Bostonisse). Aga noh, ma millegipärast arvasin, et me läheme kuskile linnaserva (on New York Cityl kuskil serv ka?) pildistama, mitte kaugemale. Nüüd polnud enam võimalust tuppa tagasi minna ja hüppasime autosse. Nii me seal siis olime, tagaistmel, kus peaks nagu istuma miljonärid, kellel on autojuht.

Muidugi olin jalga unustanud oma rattasõiduteksad (need on alati alt servast õlised ja vahel juhtub ka mujale õliplekke, aga selle eest mu ratas veereb imehästi :)) ja seljas oli mul kolmedollariline heleroheline kampsun (sattusin kunagi poodi, kus sel päeval olid kõik asjad müügil kolme dollariga). Ühesõnaga, nägin välja nagu professionaalne fotograaf, kelles särab põhiliselt sisemine ilu. Aga noh, kelle asi. Vähemalt olid mul silmad värvitud ja juuksed ka enam-vähem.

Nagunii on glamuur mu meelest suht mõttetu asi, keskkonnavaenulik (pole ju vaja inimesel koguda oma ümber ühekordseks kasutamiseks mõeldud asju, mille ainuke mõte on kuskile klassi kuulumise väljendamine) ja koormav (pidev pingutamine, et reeglite järgi käituda). Ei ole mul siinkohal viinamarjad hapud, ma lihtsalt olen oma elu jooksul nii palju kolinud, et olen aru saanud, kui mõttetu on asju omada ja koguda. Peale selle, New Yorgis on ruum nii kallis, et otseselt mittevajaliku kraami ladustamiseks raha kulutada pole ka nagu mõtet. Muidugi, ega mind need inimesed sugugi ei sega, kes glamuuri naudivad. Peaasi on ju, et inimene ennast hästi tunneks. Seega ei hakka ma nina kirtsutama, kui mind mõne huvitava auto või reaktiivlennukiga sõitma kutsutakse :)

Sõitsime seekord East Hamptonisse kinno. Kusjuures seal paistiski päike. Jah, väike poolteist tundi autosõitu linnast välja, et mõttetut Hollywoodi filmi vaadata. Ämbritäiest popcornist ning teisest pangest coca-colast ma siiski loobusin. Filmi nimi oli International. Ja õhtuks saime koju. Auto jäigi pildistamata, tegin niisama jooksu pealt mõned pildid. Sest G peaaegu et jookseb alati, kui kusagile minek.

Navigatsiooni-raadio-CD-mängija-TV-värgiga sai juttu puhuda. Näiteks, kui öelda talle "tii-vii", siis ta vastab "jor opšons aar: tii-vii on, tii-vii off". No ja siis vastad, et "tii-vii on" ja siis pead kanali valiku kohta ka midagi ütlema, et pilt ette tuleks. Selline sisukas vestlus ja on, kellega rääkida, kui peaksid üksi autosse jääma.

Tagaistmel oli laialt ruumi, ust ei pidanud enda järel kinni tõmbama vaid seda sai sulgeda nupulevajutusega.

Käsiraamat oli tõsise telliskivi mõõtu.

Kapotialune oli mootorit ja vidinaid täis, aku asukohta me ei suutnudki tuvastada.

Mootorit vaatasime väikse vahepeatuse ajal uudishimust. Peatuse tegime siis, kui miski andur teatas, et üks rehv on natuke pehme. Aga andur ei öelnud, et milline rehv. Ja jalaga proovides me ühtegi pehmet rehvi ei tuvastanud, mispeale otsustasime, et andur oli valmistatud Hiinas ja ei tea isegi, mida näitab.

Auto ise oli muidugi mugav, ülivaikne ja turvaline, avarii ajal avanevaid õhupatju kõik küljed täis. Selline tank naljalt lömmi ei lähe.

Aga see on sport-Mercedes. Lõpustega.

Ja see on Lamborghini.

Triibuline

Selle nädala fotojahi triibulisele teemale sobivad USA lipupildid hästi. Lipu üle ollakse USA-s tõesti uhked. Miks teda tihti pooles vardas hoitakse, ma ei teagi.

Esimesed kaks pilti on tehtud Memorial Day ajal lennukiemalaeval, mis on muuseumiks tehtud ja asub Hudsoni jõel sadamas umbes 42. tänava juures.

Teiste triibulised pildid on siin.

Olen see, mida söön

Eile tegin pontšikuid ja tõepoolest, õhtuks olingi pontšik :)

Väikesed maailmad

Pealkiri on inspireeritud Kati mõtetest.

Astoria
Bronx

Astoria

Üles-alla

Rong läks üles, mina alla.

Queensboro sild.

Raudtee altpoolt

Queensis sõidavad rongid kolmanda korruse kõrgusel.

ÜRO maja

Nagu tikutops.

Ülikool

New Yorgi Ülikooli üks hoonetest.

Relvamajad

Niisugustes majakolakates hoitakse meil relvi. See siin asub Madison Square'i pargi lähedal.

Ühte sellist maja olen kuskil väga üleval Manhattanil ka näinud.

Nad kuuluvad Rahvuskaardile.

Sinine

Hudsoni jõgi

Pildistasin õues kogemata toavalguse režiimil ja tulid sinised pildid.

NY pulss

Multi

Oligi hommikuks lumi maas.

Päris nii suur lumi ikka ei tulnud, kui kolm aastat tagasi oli.

Nüüd siis ootame jälle kevadet.

Sellist sinist lumesulatamisasja võib mõnelt kõnniteelt leida.


Nendes autodes sõidavad ilmselt väga lühikesed mehed. Nad ei ulata kapotilt lund ära lükkama, autokatusest rääkimata.

Ega ilm pole sula, aga küll sool lõbusaid kevadisi ojakesi aitab luua.

Täna tuleb lumetorm, võibolla.

Lugesin NY1 uudiseid, täna õhtuks lubatakse kõvemat lumetormi, kui oli 2006.aasta veebruaris.

Vaatame siis õhtul, kas tuli selline lumi, nagu sellel kolme aasta tagusel pildil on.

Ja ärge täna öösel autoga sõitke, ütleb see uudis ka.